Jaapanis elanud Bramanis ja Baruto hoiatavad Tokyo eel sportlasi: sa lihtsalt koguaeg tilgud seal

Olümpiarõngad. Pilt on illustreeriv. FOTO: CHARLY TRIBALLEAU/AFP/Scanpix

Neljapäeval nägi ilmavalgust Eesti Olümpiaakadeemia uus taskuhääling, kus räägitakse Tokyo suveolümpiamängudest, mis toimuvad 23. juulist kuni 8. augustini.

Podcasti külalisteks on kaks endist profisportlast: Riho-Bruno Bramanis, kes on elanud Tokyos 8 aastat ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (Baruto), kes elanud Tokyos ligi 15 aastat.

Euroopa sportlastel saab suvel Tokyos väga raske olema

Riho-Bruno Bramanis: «See on kõige kuumem ja niiskem aeg Tokyos, mitte ükski Euroopa sportlane ei pea seal välitingimustes võistlemist vastu. Kõige hullem aeg Jaapanis olla, sest sa koguaeg lihtsalt tilgud.»

Kaido Höövelson nõustub, et Euroopa sportlastel saab suvel Tokyo olümpial väga raske olema: «Sel ajal on täpselt see, et sa astud õue, teed kaks sammu ja sul on särk läbimärg ning lähed tuppa tagasi duši alla. See ei ole hea aeg võistlemiseks.»

Olümpiamedalid on valmistatud Baruto mobiiltelefonist

Tokyo olümpiamängude läbiv teema on keskkonnasäästlikkus ja esimest korda valmistatakse Tokyo olümpiamedalid kasutatud mobiiltelefonide metallosadest ning rahva poolt annetatud teiste elektroonikatoodete pisiosadest.

Kaido Höövelson: «Olümpiamedalitest rääkides, siis ka meie pere mobiiltelefonid läksid sinna kogumiskasti ja seega olümpiamedalitesse on ka ise tükike panustatud.»

Riho-Bruno Bramanis: «Meie pere panustas ühe vana fotoaparaadiga. Tokyo linnavalitsuse all oli kogumispunkt ja panime selle sinna. Üldiselt kui jaapanlased midagi teevad, siis nad teevad hästi, selles võime kindlad olla.»

Olümpia toimub ilma välisturistideta

Riho-Bruno Bramanis: «Ilma välisturistideta jääb sellest avatseremoonia melust ikkagi pool ära. Esimest korda elus olid ka mul olümpiamängude piletid käsipallivõistlustele, eestlatest oleks läinud kaasa elama näiteks vehklejatele. Paraku ei saa ka mina Tokyosse minna.» Samas sõnab Bramanis, et publikust kohapeal puudust ei tule ja pealtvaatajad kindlasti tribüünidele leitakse, sest Suur-Tokyos elab kokku 38 miljonit inimest.

Kaido Höövelson naljatles podcastis, et võistluste nime võiks ära muuta, sest see on ju tegelikult riikidevaheline maavõistlus. «Ka minul oli esimest korda elus plaanis minna olümpiamängudele, kuid nüüd jääb ka meie perel minemata», sõnas Höövelson.

Riho-Bruno Bramanisel on eriti kahju sellest, et ta ei näe kohapeal neid innovaatilisi lahendusi, mida jaapanlased plaanisid olümpial rakendada. «Iseliikuvad autod, mis avanevad mobiiliga. Robotid, mis räägivad sinuga seal inglise keeles. Avatseremooniale minnes ei ole vaja paberil trükitud piletit, vaid silmaskänner loeb piletit ja mustal turul sa piletit osta ei saa. Igasugu sellised innovaatilised plaanid olid jaapanlastel.»

Kaido Höövelson sõnas, et Tokyos saaks teha tõeliselt fair play olümpiamängud: «Seal antakse palju koroonaproove, ühtlasi võiks ju võtta samas kabiinis ka dopinguproovi.»

Podcastis arutati, et mida tähendavad olümpiamängud Jaapanile ja Tokyo linnale? Kuidas Tokyos olümpiaks ettevalmistused sujusid? Tokyo suveolümpiamängudele välisturistidest pealtvaatajaid koroonaviiruse leviku valguses ei lubata, milline on sel juhul olümpia ilma välisturistideta? Jutuks tuleb ka koroonaviiruse levik Tokyos ja kaitsemaskide kandmine. Milline on jaapanlaste suhtumine vaktsineerimisse?

Kuula olümpiaakadeemia podcastist ka ennustust, mitut medalit Riho-Bruno Bramanis ja Kaido Höövelson Eesti sportlastele Tokyo olümpialt prognoosivad.

Tagasi üles
Back