Võidusõitja rääkis surmaga lõppenud avarii tagamaid: soovisin valu peatamiseks relva haarata

Traagilises õnnetuses kaotas Anthoine Hubert elu ja Juan Manuel Correa on juba rohkem kui aasta olnud ratastooli aheldatud. Foto: REMKO DE WAAL/AFP

2019. aastal toimus viimaste aastate traagiliseim avarii F2-vormelisarjas, kus Juan Manuel Correa ja Anthoine Huberti kokkupõrkel Hubert hukkus. Nüüd naasis Correa tagasi võistlustulle ja selgitas õnnetuse tagamaid.

Traagiline õnnetus toimus 2019. aasta Belgia GP-l ning Correa pääses eluga ainult tänu suurele õnnele. Ta vigastas väga täbarasti oma jalga ning seisis hiljem silmitsi ka amputeerimise võimalusega.

21-aastane Correa võistles nädalavahetusel F3-sarjas, kus saavutas Barcelonas 15., 10. ja 14. koha. See on suur ime, sest selleks tuli tal läbida meeletu taastusravi.

«Ma mäletan õnnetusest ainult seda, et püüdsin omal jõul vormelist väljuda, kuid see polnud võimalik. Kui mul oleks tol hetkel relv olnud, siis soovinuksin enda piinad lõpetada. Kui arstid sündmuskohale saabusid, siis soovisin, et nad mu magama paneksid. Nad vaatasid ainult mu jalga ja tol hetkel mõistsin olukorra tõsisust,» selgitas Correa.

Haiglas sai ta aru, mis oli tõeliselt juhtunud nii tema kui ka õnnetuses hukkunud Hubertiga. Olukorrast leebemalt toibumiseks oli tema palatist viidud minema isegi televiisor. 

Arstid selgitasid Correale ja tema perekonnale erinevaid võimalusi, millest kõige kergem olnuks amputeerimine. Seda eelkõige seetõttu, et taastusravi oli nõnda valulik ja võimalus käimiseks üsna väike.

«Amputeerimine olnuks tõesti kõige lihtsam. Samas soovisin veel oma elus gaasipedaalile vajutada ning nõnda säilis mul lootus paranemiseks. Just mentaalses võitluses oli see äärmiselt oluline,» jätkas noor võidusõitja.

Arstid tegid kõik, mis nende võimuses, kuid noormehe hüppeliiges ei parane kunagi täielikult. Siiski saab ta sellele vaatamata vormelit juhtida.

Olgugi, et saatuslikust hetkest on möödunud nüüd juba kaks aastat, siis vahel ta ikkagi mõtleb sellele. Ta mõistis hiljem, et raske on kedagi selles süüdistada, kuid mõtteid ei saa lihtsalt nõnda kergelt õnnetusest eemale.