:format(webp)/nginx/o/2021/05/12/13775791t1hfd12.jpg)
Mis juhtub siis, kui Magnus Kirt ja endine tippkorvpallur, tänane spordidirektor Janar Talts teineteist duellile kutsuvad? Vastus on lihtne – Talts asub püüdma Eesti rekordit, Kirt samas tõestama enda suurepärast visketabavust vabavisetel ning kindlustama pärast karjääri lõppu aastal 2034 mängumehe kohta Tartu Ülikool Maks & Moorits korvpalliklubi põhikoosseisu kuuluvate mängijate pingil.
Nii jõudiski ühel tuulisel aprillikuu päeval Talts ülikoolilinnast pealinna, et vastu minna karmile jõukatsumusele Audentese spordihallis. Kui tartlane Tallinnasse jõudis, oli Kirt juba päeva esimese treeningu lõpetanud ning valmis korvpallis lisa tegema.
«Ega see odavise päris tõsiseltvõetav spordiala ei ole,» tögab Talts, kui saadab pilguga Kirdi esimesi vabaviskeid. «Kümme sammu ja vise. Ega siin korvpalliga suurt võistelda ei ole,» lisab endine kossuäss, kes katsetas nooruses näiteks jalgpalli, ujumist ja kergejõustikku.
Tuleb tunnistada, et Kirt tundub korvpallis olema sama andekas kui Talts oma koondisesuvede parimatel päevadel. Tõsi, taltsilikku lauapõrkega vabaviset Kirt jäljendama ei hakka. Mees näitab, et tundliku käega võib ka otse korvivõrku sahistada. Mängleva kergusega suunab ta vabavisked üksteise järel, pehme ja sujuva käega korvi poole. Tulemuseks kümnest kuus.
/nginx/o/2021/05/12/13775792t1hbb85.jpg)
Taltsile oda tutvustades nendib Kirt, et suured kõrvad on odaviskes kindlasti eeliseks, sest siis on võimalik hoovõtul oda kõrvade taha ära sättida ja nõnda viskele minna. «Parem jalg võiks tagant rohkem maha jääda,» soovitab kahekordne Eesti aasta meessportlane kunagisele korvpallurile.
Vahepeal kisub saalis õige tuliseks, sest Talts ei suuda leppida odaviske traditsioonilise nimetusega. Ta raiub, et tegemist on odaheitega. Ehk on tõesti tartlased Tõrvast pärit Kirdist ja tema treener Marek Visterist odaviske ajaloolist kujunemislugu rohkem uurinud. Mine sa hullu tea!
Kui uurin Visteri käest, mida peaks Talts soorituse täiustamiseks tegema, kostab treener, et mehe puhul on näha, kuidas tegemist on endise korvpalluriga, sest käe ja õla liigutus on väga hea. «Peale viskab väga hästi. Külje tõmbab veidi eest ära. Kui viskesse lähed, siis proovi ennast alla keerata, nii tuleb meetreid kohe juurde,» jagab Vister õpetussõnu ja lisab, «kaugele viskamiseks on su gabariidid kahtlemata head.»
Kui jõuab kätte aeg võistlusviseteks staadionil, selgub tõde. «Sa pead ikka väga valesti viskama, kui oda niimoodi maandub,» teatab Kirt, kui Taltsi esimene sooritus jääb pidama 30 meetri peal. «See oleks hea katse olnud, aga ta viskab nii hullult alt läbi,» märgib Kirt ka Taltsi järgmise viske kohta.
Vahepeal sekkub sportlaste taustajõu Maks & Mooritsa esindaja, kes soovib viskemeetrid ise ära mõõta, et niimoodi viskele mõõtmisel pikkust juurde saada. «Ma arvan, et siin võiks küll nüüd kaks meetrit ära näpistada ja lisa teha,» julgustab Kirt Taltsi sooritusest maksimumi võtma. Senine parim tulemus jääb Taltsil 38 meetri kanti.
/nginx/o/2021/05/12/13775793t1hf65e.jpg)
Ühtäkki katkestab Talts hoovõtu, sest 207 cm pikale mängumehele meenub viimane kord, mil ta odaviset katsetas. «Võisin olla nii seitsme-kaheksa aastane, kui naabripoiss leidis kuskilt oda,» pöördub Talts südamlikule jalutukäigule ajalukku. «Elasime Kadrioru staadioni kõrval. Niimoodi viskasimegi oda muruplatsi ühest otsast teise. Kordamööda. Mina olin ühes otsas ja tema teises. Nali lõppes sellega, et oda oli äkki mul kahe varba vahelt läbi,» muutub Talts härdaks.
«Viska sinna puude peale,» soovitab Kirt pärast meenutushetke. «See oli väga hea katse. Väga hea katse. Sul jäi tagumine jalg kauem maha. Puude peale on alati hea orientiir võtta. Nüüd tuleb see 40 meetri joon ära,» usub Kirt ning Talts saabki sellega hakkama!