/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12785712t1h4688.jpg)
Neljapäeva õhtul pandi punkt tänavusele käsipalli meeste meistriliigale ja lõppes see 15. korda Põlva Serviti triumfiga.
Kristjan Muuga: meie noorte areng oli silmnähtav
Põlva Serviti võitis rekordilise 15. meistrikulla ja mullust poolelijäänud hooaega arvestamata juba kuuendat korda järjest. Viimati sai mõni teine klubi kuldmedalid kaela 2014. aastal, kui meistriks krooniti HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Serviti tänavune kullavõit oli eriline, sest hooaeg läbiti koduliigas kaotuseta – tabelisse kirjutati 19 võitu ja üks viik.
«Meistriks on ikka suur rõõm tulla, isegi kui see oli mulle 12. kord. Usun, et saime teenitud kulla. Ühest küljest on minul ka kahju, et põnevaid play-offe ei toimunud, aga teisest küljest oli nii keha kui ka vaim pikast hooajast väsinud,» tunnistas esmakordselt 2002. aastal Serviti meistriks kroonitud Kristjan Muuga.
«Hooaeg oli tõeliselt raske ja eriti just vaimse poole pealt. Koroonaviirusest tingitud pidevad muutused ja ootamatud otsused päris hulluks nüüd ei ajanud, aga lihtne ka polnud. Perega oli keeruline midagi planeerida, sest tihti ei teadnud, millal mõni mäng või reis äkki kalendrisse tuleb,» selgitas 36-aastane paremäär.
Serviti osales tänavusel hooajal neljas erinevas sarjas ja jõudis kõikjal kaugele. Eesti karikavõistluste finaalis saadi kodusaalis karistusviseteseerias valus kaotus Kehralt, Balti liigas lõpetati pronksmedaliga. Rahvusvaheliselt tehti ajalugu eurosarjas, kui EHF European Cup sarjas jõuti kaheksa parema sekka.
«Karikafinaali kaotus oli muidugi pettumus, aga Kehra oli tol päeval meist parem ja kõiki sarju ei saa võita. Sama kehtib Balti liiga kohta, ehk võinuks finaali end suruda, aga medalgi on tubli saavutus. Eurosarjas tõusid esile meie noored ning üldse läksime iga mänguga enesekindlamaks ja paremaks,» analüüsis Muuga.
«Meeskonna ja noorte arengut on peatreener Kalmer Musting juba kiitnud. Aga tõesti oli silmaga näha, kuidas enamik meie noormängijaid tegid sammu edasi. Ei oskagi täpselt öelda, ent küllap on see pikaajalise töö tulemus. Suudeti oma aeg ära oodata, isegi kui vahel võis mõni pallur tunda, et tammub pikalt ühe koha peal,» hindas Muuga.
«Kuna ma olen suhteliselt enesekriitiline, siis enda hooajaga ma rahule ei jää. Töötasin küll kõvasti ja kohati sain hea rütmi, aga siis see jälle kadus. Võib-olla mõjutas siingi just vaimne väsimus. Nüüd tuleb puhata, aga kuna käsipallipisik on endiselt sees, siis kõigi eelduste kohaselt äkki jätkan veel,» arvas Serviti kapten.
Muuga on üks vähestest, kel kirjas üle saja koondisemängu, kuid polnud rahvusmeeskonna särki mitu aastat selga tõmmanud. Aprillis tuli aga koondisekutse ning peaaegu kaks dekaadi tagasi 17-aastaselt Eesti eest debüteerinu esines EM-valikmängudes Austria ja Saksamaa vastu.
«Algselt olin varunimekirjas, siis äkki esinduskoosseisus ja nii ta läks,» muigas Muuga. «Nädalaga üheksa trenni ja kaks mängu oli ikka päris palju, kuid tore oli Saksamaa tippude vastu kogemus saada. Noori peaks meil piisavalt olema, aga kui väga-väga vaja on, siis muidugi aitan koondist ka tulevikus,» ei tõmmanud Muuga sedagi ust kinni.