Eesti ekskoondislane tegi väga terava torke jalgpalli noortetöö suunas

Andrei Stepanovi teenis Eesti koondise ühes tähtsaimas kohtumises Iirimaaga punase kaardi. Nüüd näitaks ta ilmselt seda Eesti jalgpalli noortetreeneritele. Foto: EDDIE KEOGH/REUTERS

Andrei Stepanov oli pikaaegne Eesti jalgpallikoondise pallur, kes töötab viimased aastad FC Tallinna spordidirektorina. Nüüd otsustas mees teha väga karmi avaluse Eesti jalgpalli noortetöö kohta.

Koos Raio Piirojaga pikalt Eesti koondise keskkaitses seisnud Stepanov lõpetas tippsportlasena karjääri 2012. aastal. Tal õnnestus Eesti koondises kirja saada 89 mängu ning lüüa ka üks värav.

Pärast sportlaskarjääri jäi 42-aastane Stepanov ikkagi oma meelisala juurde ning asus tööle agendina. 2019. aasta sügisel otsustas ta minna FC Tallinnasse spordidirektoriks, kuid peagi nägi ta, milline on Eesti noorte jalgpalli tegelik pilt. Sellest otsustas mees ka sotsiaalmeedias rääkida.

«Eesti laste jalgpall on see, kui laps ei taha, ei saa, ta ei ole huvitatud mõne treeneri või mõne klubis õppimisest ning ta on sunnitud seal harjutama.

Eesti laste jalgpall on see, kui söödad palli rõõmuga väljakul ringi ja siis nõutakse kasutatud mängusärgi eest 400 eurot. Samuti, kui sinult nõutakse 900 eurot jalgpallis, millegi teise proovimise eest.

Eesti laste jalgpall on see, kui su endine klubi teeb kõik, et sa lõpetaks jalgpalli mängimise, käiksid kusiganes, ujumas, judos või hokis, aga peaasi, et sa ei lähe oma lemmik spordiala teise klubisse harrastama.

Eesti laste jalgpall on see, kui sõna jalgpalli pole üldse vaja kasutada ja treenerit huvitab ainult 35-50 eurot, mida ta lapsevanematelt iga kuu teenib.

Eesti laste jalgpall on see, kui treener räägib trennis 30 minutit telefoniga ja see on normaalne.

Eesti laste jalgpall on see, kui lastetreener ei suuda, ei taha, ei oska korralikult noortele palligi sööta.

Eesti laste jalgpall on see, kui lastetreener tirib last käest ja karjub talle näkku.

Eesti laste jalgpall on see, kui lastetreener ropendab laste ees ja nad ei mõista, kuidas treener seda endale lubada saab.

Eesti laste jalgpall on see, kui lapsi õpetatakse lõhkuma, palli välja peksma, aga nad ei õpeta kiirelt mõtlema, ebastandardselt mängima, ilusasti kombineerima.

Eesti lastejalgpall on see, kui klubi ei ole absoluutselt huvitatud sellest, mis toimub oma noortevõistkonnaga, peaasi, et võita meistritiitel ja istuda vip-loožis ning karjuda: «Me oleme tšempionid».

Eesti laste jalgpall on see, kui 30 last treenib väikesel väljakul.

Eesti lastejalgpall on see, kui talvel lähed väljakule -15 temperatuuril ning mõtled ainult, et kiiremini sooja tagasi saada.

Eesti laste jalgpall on see, kui saad treenerilitsentsi A ja mõistad, et seda ei peaks saama, sest sul puuduvad teadmised selle jaoks.

Eesti laste jalgpall on see, kui lastele mõeldud munitsipaalstaadioneid eelistatakse pensionäridele üürile anda, kuna nad on staadioni töötajate tuttavad.

Eesti laste jalgpall on see, kui treener tuleb trenni ja näeb, et tal tuleb täna treenida lapsi, keda võib ühe käe sõrmedel üle lugeda.

Eesti laste jalgpall on see, kui väljakuvalgustus lülitatakse kinni minut enne trenni lõppu ning meeskond peab hiljem pimedas oma asjad kokku korjama.

Eesti laste jalgpall on see, kui treenerit ei huvita ja temast veelgi kõrgemal olija, ei hooli ka

Eesti laste jalgpall on Eesti jalgpall...»