Sünnikuupäeva järgi särginumbrit 31 kandev Tartu Ülikooli / Rocki mängujuht Silver Leppik tunnistab, et ta peab vaeva nägema oma pallitehnika parendamise ning enesekindluse taastamisega ja tunnistab, et trennivälisel ajal võiks rohkem selle nimel lisatööd teha.
Küsimustele vastas Silver Leppik
Tartu Postimehe Tartu Rocki erilehe lugejate küsimustele vastates avaldas Leppik, et hetkel on talle südamelähedane olla Tartu võistkonna liige, kuid tulevikus sooviks ta siiski end proovile panna ka piiri taga.
Missugused on teie ambitsioonid korvpallis? Kui kaugele tahate jõuda?
Eks tahaks jõuda nii kaugele kui vähegi võimalik, väljaspool Eestit sooviks ka end proovile panna. Eks tulevik näitab. Enda juures on ikka palju, mida parendada annab.
Kas Eesti klubidest eelistate mängida ainult Rockis, või mängiksite hea meelega ka näiteks Kalevis?
Rock on praegu südamelähedasem. Elan ise ka Tartus. Aga korvpalluri elu on nagu ta on, et kuhu tee parasjagu viib, kus on parem mängida. Alati tahaks ikka heas võiduvõimelises võistkonnas mängida.
SL Õhtulehes ütles kalevlaste serblasest peatreener, et Eestis polegi ühtegi korralikku mängujuhti. Ei praegu, ega ka noorematest silmapiiril. Kuidas kommenteerite?
Sellega ma pole nõus. Tanel Sokk (Kalev/Cramo) on väga hea, lisaks Sten-Timmu Sokk (Triobet/Dalkia) on noortest tagamängijatest tugevalt peale tulemas. Noorematest ma muidugi palju ei tea, kuid meil on küll mängujuhte.
Nimeta praegu viis Eesti korvpalli parimat mängujuhti. Kes on teie eeskuju?
Kahte juba nimetasin, mõlemad Sokud. Valmo Kriisa (Kalev/Cramo) kindlasti. Praeguse seisuga enda jätkas loetelust välja ja lisaks parem Tanel Teini. Viiendat küll ei oska öelda.
Eks eeskujudeks olegi need vanemad mängumehed Tein ja Kriisa, kellelt on kõvasti õppida.
Mis on mängujuhi peamised ülesanded Rocki meeskonnas? Kas nooremal ja vähem kogenenud mängijal on raske olla mängujuht?
Nooremal ja kogenematumal pole midagi raskemat. Võistkond toetab. Põhiülesanded on Rockis nagu mängujuhil ikka: ta peaks olema mees, kes teeb kõik teised paremaks. Seda me üritamegi. Meil on teistel positsioonidel mehed, kes peaksid skoorimise enda peale võtma. Kui vaja, siis muidugi peab ka mängujuht punkte tooma.
Kui te võrdlete ennast Rocki teise mängujuhi George Tsintsadzega, siis milles te temale alla jääte? Milles võrdne olete? Mida proovite tema käest õppida?
Ilmselt jään hetkel kõvasti alla tehnika ja pallikäsitluse poolelt. Võib-olla oleme enam-vähem võrdsed kaitses. Õppida olekski seda palli kontrollimise oskust, et kui keegi pressi peale paneb. See on mul hetkel vajaka.
Mis on need viis-kuus kõige olulisemat asja, mida peate endas arendama, et saada Eesti parimaks mängujuhiks? Teete te mingite elementide kallal tööd trennivälisel ajal?
Tehniliselt poolelt ja füüsiliselt peab tugevamaks saama, sest kui vaadata välismängijaid, siis nad on ikka minust suuremad. Mängulugemist peab ka õppima, kuid eks see tuleb ajapikku.
Trennivälisel ajal teen [lisatööd] niivõrd kuivõrd, seda võiks kindlasti rohkem olla, kuid meil pole nii suurt meeskonda, kes iga mängijaga eraldi töötaks.
Noorteklassis sai ise teie vastu pallitud ning jäite mulle meelde tugeva kaitsemängijana, kes skoori tegi vähe. Kuidas hindate enda mänguoskuseid võrreldes noorusaegadega?
Kindlasti on oskused päris palju ülesmäge läinud, kuid eks see ole jäänud samaks, et skoorimine on teisejärguline ja kaitsemäng on põhiline. Teen seda, mida paremini oskan.
Teie nõrgimaks küljeks korvpallurina pean pallikäsitlemisoskust ning enesekindlust (palli ületoomisel surve alla panduna teete tihti rumalaid pallikaotusi). Kas teete eriharjutusi või lisatööd, et ennast palliga kindlamaks ning teravamaks muuta?
Palliga on saanud neid harjutusi tehtud küll. Rohkem jääb asi ehk enesekindluse taha. Ega seda ravida ei saagi, treener annab võimalusi küllaga, kuid see probleem on endal peas kinni. See on vaja kuidagi korda saada, ei ole ju need teised nii palju paremad midagi.
Esiteks jõudu ja edu Teile! Mind huvitab ennekõike teiega seotud tulevik. Mäletan, et mõni aasta tagasi olite üks Eesti koondise mängujuhtidest, toona torkas silma just enesekindel tegutsemine palliga. Usun, et tänaseks on teie füüsis oluliselt paranenud, kuid palliga tegutsemine(põrgatus, söötmine, va viskamine) on läinud rabedamaks ja ebakindlamaks. Kas olete vahepeal olnud rohkem viske arendamisele orienteeritud? Kas võidate trennis ka viskevõistlusi? Kas te pole mõelnud hakata üldse nr 2.-te mängima? Ja viimane küsimus/soovitus: kui mängusituatsioonis tekib arusaamatus Vallo Allinguga või tagameestega, ei tohi jääda vaidlema ja ennast õigustama, vaid tuleb üritada kohe järgmist situatsiooni hästi lahendada, kas vaidlemine on teil loomuses?
Ei olegi rohkem viskele orienteeritud. Eelmine aasta oli vigastuse järel tagasitulemise aasta, siis kartsin natuke seda põlve ja söötsin teistele rohkem ning läbiminekud ei julgenud nii väga teha. Aga erilist visketrenni küll ei tulnud juurde.
Ikka juhtub, et võidan viskevõistlusi. Enamasti viskame kolmepunkti joone tagant.
Number 2 mängimisele olen mõelnud, kuid hetkeseisuga olen selle jaoks liiga lühike. Kaks ja üks on suhteliselt sarnased, Tanel Tein on selles mõttes hea näide. Aga praegu küll positsiooni muutmine plaanis pole.
Jah, eks vaidlemine ole tõesti loomuses. Seda pean kontrollima. Paari aastaga on olukord natuke paremaks läinud, kui see oli varem. Gert Kullamäe ja teised on öelnud, et ei tohi vaielda, see lõhub võistkonda. Eks ta õige ole ja püüan ennast parandada.
Tihtipeale, kui meeskonnakaaslased mängu eel venitusharjutusi teevad, teete Tanel Teiniga kahekesi visketrenni - üks viskab, teine söödab ja vastupidi. Kas see teil mingisugune rituaal?
Ma ei tea, kas see rituaal oli, kuid juhtus nii, et me tahtsime mõlemad visata, et visketunne enne kohtumist kätte saada. Viimasel ajal ei ole teinud.
Kas vanemad mängijad noortele pinda ka käivad? Mismoodi see tänapäeval ka käib?
Ma ei tea, mida siin mõeldakse, kuid pinda otseselt ei käida, aga tögamist on. Vanad mehed ikka teevad nalja, saab ka vastu tehtud, kuid pindakäimist pole. Naljatamine on positiivne.
Meeskond kutsutakse ca 45 minutit enne mängu algust platsilt 10-15 minutiks riietusruumi. Mis seal toimub? Mille üle tavaliselt arutletakse?
Käiakse läbi vastasvõistkonna head omadused ning et mida meie peame rünnakul ja kaitses vaatama ehk korratakse seda, mida on video vaatamisel varasemalt räägitud, kes on skooritegijad, keda eriti võtta ja mida mingis olukorras tehakse. Mänguplaan vaadatakse üle.
Kuidas sai teist korvpallur? Kus ja kui vanalt alustasite ja kuidas olete Rocki välja jõudnud?
Spordi juurde minek oli ikka vanemate kaudu. Korvpalliga alustasin kuueaastasena isa kõrvalt. Isa oli kunagi käsipallur, kuid võttis – kui me Jõgeval elasime – noorte poiste pundi kokku, et poistel oleks midagi teha. Siis saigi aasta-kaks korvpalliga tegeletud, misjärel tuli jalgpall kolmeks aastaks vahele. Sealt tagasi korvpalli juurde.
Eks Rockini jõudsin Ülenurme gümnaasiumi kaudu, seal oli esimene korvpalliharidusega treener Paavo Russak (praegune Rocki treener – toim), kes suuresti lihvis mu oskused praegusele tasemele.
Peale Ülenurme kooli lõpetamist pidasite aasta-paar vahet enne, kui Rocki sattusite. Millega sel ajal tegelesite?
Mängisin Ülenurme eest korvpalli esiliigat.
Kas üleeelmisel hooajal kogetud põlvevigastus annab endiselt tunda?
Ei, hetkel on kõik väga hea. Enam ei anna miskit tunda.
Kes on olnud teie treenerid ja mida te igaühe nende käest olete kõige peamisena õppinud?
Isa Aavo oli esimene treener ja tema tekitas pallimängu vastu huvi. Treener, kes on mind kõige rohkem aidanud ja kellelt olen enim õppinud, on siiski Paavo Russak. Tema nägi minuga Ülenurmes suurt ja ränka vaeva ning aitas mind väga palju minu karjääriredelil. Olen temalt õppinud pallikäsitlemist, viskamist ja kõike muudki, mida korvpalluril vaja on.
Kuidas suhtute sellisesse mehesse nagu Ivar Tulit, kes praktiliselt ju rikkus teie karjääri ära? Olete tema peale ikke veel vihane?
See on see mees, kes mul selle põlvevigastuse nö tekitas. Ei ole midagi vihane, ega ta meelega tulnud mu põlve lõhkuma. Selliseid asju ikka korvpallis juhtub. Ta tuli kiirrünnakut maha võtma, et mitte kahte punkti anda ja tegi vea, natuke võib-olla liiga jõulise. Kindlasti mitte ei saa öelda, et ta rikkus mu karjääri ära, vigastusi juhtub nii palju.
Tema mängib nüüd Nybitis (tegelikult on tiimi nimi Triobet/Dalkia). Tol aastal, kui mul põlv läks, oli ta Eesti noortekoondises, mis mängis meistriliigat. Korralik noor mängumees on.
Mida teie arvates peaks Eesti korvpalliliit tegema, et korvpalli tuleks rohkem noori peale?
Ei olegi nii mõelnud. Korvpall on suhteliselt populaarne, kuid vajaka jääb ehk treeneritest, kes seda asja veaks. Ma ei tea, kas keegi ei taha treeneriks hakata või milles asi. Võimalik, et mujal saab raha rohkem.
Miks on teie number just 31?
Mu sünnipäev on 31. märtsil, tahtsin endale rohkem ligilähedasemat numbrit valida.
Kui palju vaba aega üldse treeningutest üle jääb? Kui tihti saate endale mõne õlle lubada?
Eks kahe trenni vahele jääb ikka ja üks vaba päev nädalas ka on, nii et mõne õlle ikka saab lubada, kuid liialdada ei tohi.
Kas teile meeldib fännidega kohtuda ja meeldivad sellised üritused nagu näiteks oli Kaubamaja Sportlandis?
Kindlasti, need tulevad tervele võistkonnale kasuks. Fännidega suhtlemine on vajalik, sest nemad on ju nö kuues mees platsil, eriti veel, kui on Tartus kodumäng. Vastumeelselt kindlasti sellistele kohtumistele ei lähe.
Kas eelistate NBA- või Euroliigat? Millisele meeskonnale ükskõik kummas liigas pöialt hoiate? Kes on seal teie lemmikmängija?
NBAst ei tea suurt enama midagi, Euroliigat jälgin rohkem. NBAs on vana lemmik Houston Rockets ja seal on mu lemmikmängija Tracy McGrady. Aga Euroliigas on tänavu nii palju huvitavaid satse, et ausalt öeldes ei teagi, kellele pöialt hoida.
Milliseid mänge arvutis mängid?
Eks spordimängud ikka huvita: korv- ja jalgpall.
Rockil ja Kalevil on hetkel BBLi tabelis kaks võitu ja ülejäänud kaotused (küsimus on esitatud 1. detsembril, nüüd on Rockil veel võit Kalevi üle). Kui Kalev jäi ühe punktiga Žalgirisele ja teie Rockiga rytasele kolmega alla, siis kas oleks lootus, et Eesti klubid suudaksid võita Baronsit, Riia ASKi, Šiauliaid või Ventspilsi?
Kindlasti, sest Baronsit ja Riia ASKi mõlemat sai ka võidetud. Natuke nad on meist paremad, kuid kui suudame oma mänguplaanist kinni pidada, suudame neid kindlasti võita.
FIBA EuroCupil ei tohiks Rockil Lappeenrantaga probleeme olla, kuidas aga hindate PAOKi ja Samara esitusi? Kummaga läheb raskemaks ja kumb on soosik alagrupis?
Alagrupi soosikuks võib pidada PAOKi, sest tegemist väga nimeka võistkonnaga. Aga selle väitega ma päris nõus pole, et meil ei tule Lappeenrantaga probleeme. Kui nad ikkagi 16 parema hulka jõudsid, siis järelikult tuleb nendega arvestada, kuigi ei tea neist mitte midagi. Ega neil eelringides midagi vaid hea õnne peal ei läinud. Keegi ei tule kaotama ja kui ise võita ei taha, võid kellele iganes kaotada.