Euroliiga järgmise hooaja koosseis saab reedel selgeks, eelviimane tiim selgus VTB Ühisliigast

Copy
Peterburi Zenidi meeskond andis VTB Ühisliiga poolfinaalis Moskva CSKA-le lahingu, kuid finaali ei pääsenud. Pildil võitlevad palli pärast CSKA äär Nikita Kurbanov (vasakul) ja Zenidi tsenter Tarik Black.
Peterburi Zenidi meeskond andis VTB Ühisliiga poolfinaalis Moskva CSKA-le lahingu, kuid finaali ei pääsenud. Pildil võitlevad palli pärast CSKA äär Nikita Kurbanov (vasakul) ja Zenidi tsenter Tarik Black. Foto: Maksim Konstantinov/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kui jalgpalli Superliiga ei suutnud kuu aega tagasi elus püsida ja jäi paremaid aegu ootama, siis sajandivahetusel rahvusvahelisest alaliidust lahku löönud korvpalli Euroliiga on järk-järgult liikunud üha suletuma ringi poole ning hooajast 2023/24 muutubki praeguste plaanide järgi täiesti kinniseks. Sinnani aga on põnev jälgida, kes saavad need üksikud vabad kohad.

Euroliigas on juba mõnda aega 11 teistest võrdsemat tiimi, kel on pikaajaline leping ehk aastateks koht kindel. Need on Hispaania klubid Madridi Real, Barcelona ja Sander Raieste leivaisa Vitoria Baskonia, Kreekast Pireuse Olympiacos ja Ateena Panathinaikos, Türgist Istanbuli Fenerbahce ja Istanbuli Anadolu Efes, Leedust Kaunase Žalgiris, Venemaalt Moskva CSKA, Itaaliast Milano Armani ja Iisraelist Tel Avivi Maccabi.

Euroliiga lähtub traditsiooniliselt sportlike kõrval väga tugevalt ka majanduslikest kaalutlustest ning eelistab tugeva fännibaasiga klubisid. Näiteks Žalgirise eelarve on aastaid olnud Euroliiga väiksemaid ja Leedu ei kuulu ei geograafilises ega majanduslikus mõttes suurte hulka, kuid esiteks on ta korvpalli poolest seda olnud aastakümneid ning teiseks on Žalgiris arenenud klubiga viimastel kümnenditel väga hästi. Neil on olnud raskemaid aegu, aga praegu toimib turundus hiilgavalt, enne koroonapandeemiat müüdi 15 000-kohaline koduhall järjepidevalt välja ning Kaunas on nii mängu- kui ka publikunaudingu saamiseks üks paremaid kohti Euroopas.

Tagasi üles