Peatreener Énard raskest algusest, kaitse järeleaitamisest ning Aganitsast pingile jätmisest

Peatreener Cedric Enard mängijaid juhendamas. Foto: Tairo Lutter

Eesti meeste võrkpallikoondis jätkab Euroopa Kuldliigas võidulainel. Kui eile oldi 3:0 (25:23, 25:16, 25:18) üle Hispaaniast, siis täna alistati sama tulemusega – geimid vastavalt 25:23, 25:13, 25:11 – lätlased. 

Mõlemale kohtumisele on iseloomulik aga eestlaste aeglane käivitumine. Kui kapten Ardo Kreek tõi selle põhjuseks – sarnaselt eilsele – välja servi, mis lendas avageimis soovitust rohkem lätlaste libero Ingars Ivanovsi suunas, siis peatreener Cédric Énard lisas omalt poolt, et rolli võis mängida ka mängijate peades toimunu (inglise keeles mindset - K.J.).

«Asi polnud niivõrd servis kui mängijate vaimses olekus,» leidis ta. «Kokkuvõttes oli meie serv okei. Kui me nägime lätlaste algkoosseisu, siis mehed mõtlesid ilmselt: «Oo, nad tulevad varumeestega», mis tähendas, et nad polnud ehk kõige valvsamad. Ma ei oska seda selgitada, aga alguses jäi meil kindlasti natukene vajaka: serv polnud piisavalt hea. Blokis tahtsin ma näha kindlaid liikumisi, mida samamoodi polnud. Minu jaoks oli asi fookuses, mis oli tingitud lätlaste algkoosseisust. Aga see ei tohiks meid üllatada.»

Esimeses geimis otsustas Énard 21:20 eduseisul teha topeltvahetuse ja tuua diagonaalründaja Renee Teppani ja sidemängija Renet Vankeri asemel sisse vastavalt Oliver Venno ja Robert Viiberi. Mis põhjustel ta seda tegi?  

«Renet polnud täna blokis nii hea kui eile, kui ta sai näppe vahele. Tean ka seda, et Oliver on piisavalt hea, et tähtsatel hetkedel palle maha lüüa. Viibergi on kaitses hea, eriti pika kuti kohta. Ehk ma tahtsin lihtsalt mängu veidi muuta. Ma ei tea, kas ka see meile geimivõidu tõi, kuid nad esinesid igatahes hästi. Samal põhjustel tegin seda [topeltvahetust] ka järgmistes geimides,» sõnas juhendaja ning lisas, et see on seotud ka sellega, et mehed harjuksid vajadusel külmalt pingilt sekkuma.

Mõlemas senises kohtumises on Eesti nii rünnakul kui ka servil enda võimu näidanud, samal ajal kui kaitses on kohati asjad kärisenud. Kas see ongi meie uus nägu? «Ei. Ma ei saa selle väitega nõustuda, sest see tähendaks, et ma aktsepteeriks sellist vastuvõttu,» oli Énardi kärme vastus. 

«Täna polnud see (Eesti vastuvõtt - K.J.) piisavalt hea. Eriti nurgaründajate ehk Albert Hurda (vastuvõtt 25%) ja Märt Tammearu (20%) poolt. Ma tean, et nad on võimelised paremaks. Kui nad sattusid geimides raskustesse, siis oli näha, kuidas nad silmadega abi otsisid. Aga nad peavad ise hakkama saama! Sellised mängud ongi karastamiseks ja vastutusega harjumiseks. Isegi kui sa pole ehk vastuvõtul hea, siis panusta maksimaalselt teistes osades: blokis, rünnakul, servil. Seda nad ka tegid! Aga tõsi, kaitses olid nad logisevad,» jätkas juhendaja.

Teist kohtumist järjest vaatas peatreener mööda ka Andri Aganitsast ning saatis tempomeestena platsile Timo Tammemaa ja Ardo Kreegi. Miks nii? «Servi pärast,» oli juhendaja lihtne vastus. «Mul pole Aganitsa vastu midagi. Kindlasti ta ka mängib, aga ta on kaitsva suunitulusega mängija, kes on blokis väga tugev. Serviga – nagu me ka täna [ja eile] nägime – on võimalik mängu aga pööre tuua. Ning kui meile tuleb vastu meeskond, kellel on kaitses kindlad nõrgad kohad, kelle peale on võimalik lüüa, siis mulle meeldibki neid kasutada. Aga Aganits pole kindlasti pingile naelutatud. Ma oleksin hull, kui nõnda mõtleksin,» rahustas juhendaja kõigi Orava külast pärit tempomehe pöidlahoidjaid.