Pingilt sekkunud kaardivägi: meid lasti puurist lõpuks välja
30. mai 2021, 22:52
Eesti meeste võrkpallikoondis suutis kohtumises Belgiaga tulla välja 0:2 kaotusseisust ning pöörata see magusaks ning emotsionaalseks 3:2 (20:25, 20:25, 25:19, 25:21, 18:16) võiduks. Suurt rolli selles mängisid esialgu pingil istunud mehed, kes kolmandast geimist alates Eesti mänguvankrit vedama hakkasid.
Peatreener Cédric Énard tegi tänase kohtumise eel ühe vangerduse, kui saatis Albert Hurda asemel teise nurgaründajana platsile Kristo Kollo. Ülejäänud algkoosseis oli aga sama, mis Läti ja Hispaania vastu: tempomeestena tegutsesid Ardo Kreek ja Timo Tammemaa, diagonaalil oli Renee Teppan, teine nurgamees Märt Tammearu ning neile kõigile jagas tõsteid Renet Vanker.
Säärase kooslusega aga Belgia vastu ei saanud ning juba teise geimi keskel, seisul 8:11, otsustas peatreener väljakule saata uue sidemängija Robert Viiberi ning vangeradada ka diagonaaliga, kasutades Oliver Vennot.
Teises geimis see veel tulu ei toonud, kuid kui kolmandas geimis sekkusid ka Hurt (Kollo asemel) ning Andri Aganits (Kreegi asemel), sai Eesti oma mänguvankri kraavist välja.
«Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Iseenesest läks kõik hästi. Esiti olime väljakul veidi uimased, kuid siis tegi peatreener põhimõtteliselt täieliku koosseisu vahetuse ja see tõi värsket energiat,» sõnas Eesti parimana lõpuks 23 punkti toonud Venno pärast kohtumist.
Seda, millest uimane algus oli tingitud, pommitaja öelda ei osanud, kuid ta avaldas arvamust, et oma rolli võis mängida ka kaks selja taha jäänud mängupäeva. «Äkki olid [kutid] veidi väsinud. Aga mina, Aganits, Viiber ja Hurt suutsime värskust tuua ning ratta jälle käima panna,» lausus Venno, kelle jaoks tuli enda hea mäng sealjuures pisikese üllatusena. «Ega mu vorm pole väga kiita praegu, trenni põhjal olen suhteliselt krobeliselt esinenud, aga täna tuli hästi välja. Tuleb rahule jääda.»
Pärast mängu oli naerusuine ka Aganits, kes - kui üks blokivahetus välja arvata - eelmist kahte mängu pingilt jälgis. Kas seetõttu oli suurem nälg ka peatreenerile ennast tõestada või pigem läksid lihtsalt platsile oma asja ajama?
«Pigem see teine,» kostis Orava külast pärit keskblokeerija rahulikult. «Eks ma muidugi ootasin enda võimalust ja tahtsin mängida, aga eelmistel päevadel polnudki põhjust [vahetusi teha]. Koosseis toimis, mäng jooksis ja võidud tulid. Täna pandi meid esimest korda surve alla, aga mis on positiivne: pingilt oli abi tulemas. Mehed, keda oli kaks päeva puuris hoituid, lasti nüüd välja.»
«Pikas jooksus on see hea, et niimoodi tagaajaja rollist välja tulla ja magus võit võtta. See liidab meid meeskonnana kokku ja ehitab: eks me laomegi neid kive tulevikuks,» lausus 6 punkti kogunud Aganits lõpetuseks.