:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13814860t1h6304.jpg)
1968. aasta 18. juulil püstitati Tartu ülikooli staadionil maailma tipptulemus kümnevõistluse vähemtuntud sõsaralal viievõistluses. See on ainus maailma tippmark kergejõustikus, mis heade mõtete linnas kunagi üldse tehtud ja selle ajaloolise saavutusega tuli toime talendikas eestlane Rein Aun.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13814851t1h2672.jpg)
Näidates üksikaladel veel tänastegi mõõdupuude järgi suurepäraseid resultaate (kaugushüpe 7.33, odavise 72.26, 200 m jooks 21,9, kettaheide 50.06 ja 1500 m jooks 4.34,5), kogus Aun 4079 punkti ning alistas 1965. aastast saati sakslasele Kurt Bendlinile kuulunud tippmargi 63 silmaga.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras kümnes.
Niisugune oivaline sooritus tõestas kümnevõistluses 1964. aastal Tokyos olümpiahõbeda võitnud Auna jätkuvat püsimist mitmevõistlejate maailma eliidis – tõsiasi, mida tal tuli spordijuhtidele ja teistele asjaomastele isikutele aeg-ajalt ikka meenutada. Sest elava ja avala loomuga multitalendi teekond spordis kippus mõnigi kord sisse võtma ootamatuid käänakuid.
Olles nooruses läbi käinud mitme spordiala treeningutelt ning löönud võrkpallurina kaasa Eesti meistrivõistlustelgi, keskendus Aun hiljem just kergejõustiku mitmevõistlusele ning jätkas sellega tegelemist ka Tartus kehakultuuriõpingutele pühendudes. Nimeka Fred Kudu käe all Emajõelinnas 1960. aastast treeninguid alustades tuli noorel mehel aga esialgu maadelda kohanemisraskustega, sest mitte kõik elurõõmsa tudengisportlase saavutused ei väärinud neil aegadel talletamist ajalehtede spordiveergudel...
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13814844t1he102.jpg)
Eesti Spordi Kuulsuste Hallist
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Kuid silmapiiril terendanud olümpiaunistus peibutas sedavõrd kirkalt, et Tokyo mängude lähenedes suutis Aun lõpuks kõigist takistavatest kammitsatest vabaneda, üleliidulisse kõrgkonkurentsi kerkida ning enesele olümpiapääsme välja teenida.
Kauges Jaapanis tegi Aun oma suurvõistluste debüüdi. Ta ei lasknud end häirida seal valitsenud melust, pani kokku hiilgava võistluse ning võitis Eesti rekordi 7842 punktiga kümnevõistluses hõbemedali.
Rein Aun (5. oktoober 1940 – 11. märts 1995)
Heas hoos mehele ei saanud takistuseks ka nappiv info jooksvatest võistlustulemustest. Nimelt võisteldi Tokyos uuendatud kümnevõistluse punktitabeli järgi, NSV Liidu koondise käsutuses oli seda aga ainult üks eksemplar ja nii ei olnudki meestel staadionil operatiivset püsiülevaadet võistluste hetkeseisust ega konkurentide tasemest.
Kuigi kriitilisemate hinnangute kohaselt võis puudulik info kümnevõistluse viimase ala 1500 meetri jooksu eel Aunale maksma minna ehk veelgi parema lõpptagajärje, sai päevakangelane Tokyo võistlusega ometi rohkem kui rahule jääda. Pärast Aleksander Klumbergi pronksmedalivõitu 1924. aastal Pariisis astus Eesti kümnevõistlus nüüdse hõbedaga pika sammu edasi!
Lisaks pälvis meie mees rahvusvahelist tähelepanu oma härrasmeheliku käitumisega 1500 m jooksu finišis, tõtates seal esimesena appi ülimalt kurnatuna ja lausa taarudes jooksu lõpetanud kullavõitjale, sakslasele Willi Holdorfile. Pildid finišis sakslast toetavast eestlasest levisid kulutulena ja on tänini aukohal mitmetes eriliste olümpialugude valikutes kõikjal üle ilma.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13814839t1h676e.jpg)
Tokyo olümpiamängude kümnevõistluse tulemused (19.-20. oktoober 1964)
Kogu järgmise olümpiatsükli jooksul püsis Aun stabiilselt kümnevõistluse maailma edetabeli esikümnes. Eriti heasse vormi tõusis ta Mehhiko olümpia eel, ületades siis esimest korda ihaldusväärse 8000 punkti piiri ning püstitades 8026 silmaga uue NSV Liidu rekordi.
Oma teist olümpiat Mehhikos alustaski ta korralike tulemustega, kuid pidi võistluse 400 m jooksus saadud lihaserebestuse tõttu katkestama. Tal ei õnnestunud võita Tokyo hõbeda kõrvale uut suurvõistluste medalit.
Lisalugemist
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)