18 aasta pikkune keeld on läbi: Norras lubatakse taas kasutada vastuolulist treeningmeetodit

Norra murdmaasuusatajad 2018. aasta taliolümpial. Foto: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Norra Olümpiakomitee (NOC) otsusel lõpetatakse 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude ootuses alpimajade kasutamise keeld. Viimati oli vastuoluline treeningmeetod lubatud 2003. aastal.

«Norra sportlastel on õigus treenida konkurentidega võrdsetel tingimustel ning tänu sellele otsustasime toetada mäestikusimulaatorite keelu alt vabastamist. Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) reeglite järgi on selliste treeningmeetodite kasutamine lubatud ja on loogiline, et ka meie sportlased ei ole keelu langetamise vastu,» avaldas organisatsiooni koduleht NOCi presidendi Berit Kjelli sõnu.

Norra murdmaasuusatajate distantsisõitjate koondise peatreener Eirik Muir Nossum ei plaani Pekingi olümpia ettevalmistusperioodil alpimajadest kasu lõigata: «Ma usun, et mitte keegi Norra distantsisuusatajatest ei kasuta enne Pekingi olümpiat võimalust istuda hapnikutelgis. Me oleme välja töötanud treeningplaani, mis sisaldab kõrgmäestike laagreid ja me usume, et see on parem ja õigem kui kunstlik aklimatiseerumine,» sõnas ta Norra telekanalile TV2.

Alpimaja, -tuba või näiteks -telk on ruum, milles imiteeritakse mäestikutingimusi. Tehnilisi vahendeid kasutades piiratakse õhu hapnikusisaldust. Alpitoas viibimine suurendab hapnikku transportivate punaste vereliblede tootmist. Punased verelibled aitavad organismil toota energiat ja teha tööd. Sama efekti annab hõredas mäestikuõhus viibimine.