Vassiljev kauaoodatud võidust: see tunne hakkaski juba ära ununema

Konstantin Vassiljev. Foto: Raul Mee

Eesti meeste jalgpallikoondis tundis üle kahe aasta taas võidurõõmu, kui alistas Balti turniiri avamängus Leedu 1:0. Henri Anieri otsustavale tabamusele tegi eeltöö Konstantin Vassiljev, kes oli pärast kohtumist mõistetavalt rahulolev.

«Võita on alati hea meel. See seeria oli jah, natukene pikem kui me tahtsime, kuid lõpuks kõik seeriad lõppevad ja loodame, et siit sai alguse uus [seeria]. Tegime head tööd täna ja saime väärtusliku võidu,» lausus Vassiljev pärast kohtumist.

Arvestades, et Eesti koondis polnud tõesti vahepeal 19 kohtumist* võidurõõmu tundnud, siis milline meeleolu pärast matši riietusruumis valitses? «Kõik olid rõõmsad. Mõndade jaoks, kes siin viimase kahe aasta jooksul on koondises debüteerinud, oli see uus tunne: esimene võit nende jaoks! Minugi jaoks oli see natukene unustatud [tunne], aga mul on hea meel, et see tuli tagasi. Kui jätad väljakule palju energiat, siis on ikka hea meel võiduga riietusruumi naasta,» jätkas Vassiljev ning tõi välja, et märtsis eneseisolatsioonis istunud juhendajate jaoks oli see samuti eriline kohtumine. «Nüüd oli treeneritebrigaad olemas ehk nende jaoks võib pidada seda täiuslikuks debüüdiks.»

Kohtumine ise kulges Eesti koondise jaoks tõusude ja mõõnadega, oli perioode, kus meie söödud õnnestusid ja mäng sujus, kuid ka ajavahemikke, kus väljakul oli näha kerget paanikat. «Meil on igal pool arenemisruumi,» lausus Vassiljev meeskonna esituse kohta. 

Kõige kriitilisemaks kiskusid asjad mõistetavalt mängu lõpus, kui leedulased meeleheitlikult viigiväravat otsisid ning meid survestasid. Ka Vassiljevil endal tuli kohtumise kolmandal lisaminutil täiskiirusel kaitsesse sprintida, et omasid aidata.

«See ongi see viis, kuidas Eesti koondis neid võite saab,» kostis maestro oma viimaste jõuvarude pealt tehtud spurdi kohta. «Lõdva jalaga ei saa me midagi. Need on need baasasjad, mida Eesti koondis peab väljakul tegema. See peab olema veres ning sellele saame lisada siis tehnilist poolt ja palliga mängu. Tänagi oli halvemaid perioode, aga kannatasime ära ja hoidsime vastased meie väravast eemal. Aga oli ka paremaid perioode, kus olime ise palliga liikuvamad.»

Uue peatreener Thomas Häberli käe all viljeleb Eesti koondist 5-3-2 formatsiooni, mis tähendab, et kaitses on peaaegu alati kolm mees asju kontrollimas ning ründesse minnes on samuti rohkem variante. Kuidas Vassiljevile säärane asetus passib? «Asetus pole see, mis mängib, vaid mängijad,» vastas poolkaitsja. 

«Täna oli klapp meeste vahel hea: just kaitses olid asjad paremad kui eelmistes mängudes. See kolmik töötas päris ühtlaselt ja oma liikumistega õnnestus neil palju asju ära kaitsta. Leedulastel oli kaks-kolm võimalust, aga need õnnestus blokeerida ning tegime kaitsetööd lõpuni. Aga ei saa öelda, et kõik oleks olnud perfektne,» jätkas Vassiljev. 

Enne kohtumist pakkus palju kõneainet ka tänane võistlusväljak: nimelt on Leedu üks kolmest Euroopa riigist, kes võõrustab koondis kunstmurul. Kuidas väljak Vassiljevile tundus? «Enam-vähem normaalne väljak. Kindlasti muru peal on alati meeldivam, aga kohanesime päris kiiresti. Suuri probleeme polnud ning mõlemal meeskonnal olid kokkuvõttes samasugused tingimused,» leidis kapten. 

Leedu alistamisega astus Eesti suure sammu ka Balti turniiri võidu suunas. Kas mehed mõtlesid pärast kohtumist ka juba selle peale, kuidas järgmisel neljapäeval Läti murule suruda? «Praegu keskendume [reedesele] Soome kohtumisele ja siis Läti peale. Selliseid olukordi on juba olnud, kus pärast esimest mängu on meil head võimalused, kuid me pole suutnud lõpp-punkti panna,» viitas Vassiljev 2018. aastale, kui Eesti alistas Balti turniiri avamängus Leedu 2:0, kuid kaotas seejärel Lätile 0:1. 

«Praegu on kõik enda käes, aga proovime alustuseks Soome vastu head mängu näidata ja siis hakkame valmistuma Lätiks,» ei hakanud Vassiljev asjadest ette ruttama.

*Kui lugeda sisse ka jaanuarikuine treeningmäng Ferencvarosiga, on vastav number koguni 20.