Parasportlased soovivad näidata, et ka nemad on tippsportlased

Ujuja Matz Topkin. Foto: Gertrud Alatare

Paljud spordifännid on kindlasti planeerinud juuli lõpust kuni augusti keskpaigani pausi, et elada kaasa olümpiamängudele, mida neil on võimalik televisiooni vahendusel vaadata. 24. augustist kuni 5. septembrini toimuvad Tokyos paraolümpiamängud, kuid nendega on lugu teine. Kuigi Eestil on seal medalilootusi tõenäoliselt isegi rohkem kui tavaolümpial, omadele televisiooni vahendusel kaasa elada võimalik ei ole.

25. aprillil tähistas Eesti Paralümpiakomitee oma 30. sünnipäeva. See sündis, kui jõud panid kokku kolm puuetega inimestele keskendunud spordiliitu: nägemis-, kuulmis-, füüsiliste ja vaimsete puuetega sportlaste liidud. Meie parasportlaste medalisaak olümpiamängudelt on pärast seda olnud võimas: 15 kulda, 16 hõbedat ja 20 pronksi. Kokku teeb see 51 medalit. Kui vaadata taasiseseisvunud Eesti nn tavasportlaste olümpiamedaleid, siis neid on tulnud vaid 20 (seitse kulda, viis hõbedat ja kaheksa pronksi).

14. aprillil ilmus Delfis Eesti Paralümpiakomitee presidendi Monika Haukanõmme arvamuslugu pealkirjaga «Head telejuhid, miks ei kanta üle paraolümpiamänge?». Tulemuste poolest on Eesti paraolümpiasportlased maailmas väga tugeval kohal, ent ometi on neil kodumaal raskusi uudiskünnise ületamisega. Just see oli üks ajenditest, miks Haukanõmm selle loo kirjutas.