Peatreener Énard iseloomustab mängijaid: kes on naljamees, kes pidevalt «kuskil ära», kes kõige vaiksem ja kes võiksid olla kaksikud?

Eesti koondise peatreener Cédric Énard Foto: Tairo Lutter

Hetkel Lätis Liepajas Euroopa Kuldliiga teisel alagrupiturniiril viibibva Eesti võrkpallimeeskonna peatreener Cédric Énard iseloomustas koondise mängijaid, kes rotatsioonis sees on või kes peaksid hiljem liitudes suuremat rolli kandma.

Sidemängijad:

Kert Toobal. «Tunnetan, et Kert on Eesti võrkpalli nägu, the boss. Väga kogenud mees, keda tunnen ammusest ajast. Tema kohalolek muudab palju, tema suhtumine ja see, kuidas ta teisi samuti tagant sunnib. Tunnen heameelt, et selline mees koondises olemas on.»

Renet Vanker. «Meie noorim sidemängija, kel on suur potentsiaal. Ta on väga andekas, eriti just tõste osas, aga kes vajab veel aega, et mängijaks kujuneda. Ta peab rohkem kogemusi saama ning igas mõttes arenema. Renet on ka persoonina natukene naljakas, veidi tagasihoidlik, ent mängus see alati nii pole ja platsil suudab ta teisi kamandada küll.»

Robert Viiber. «Võrreldes Renetiga on Vibu kogenum, ta on juba mõnda aega saanud välismaal mängijaks kasvada. Ta teab, milles peab edasi arenema, Vibu on samuti veel noor ning ma ütleksin, et võrreldes eelmise suvega on ta sammu edasi teinud. Oma pika kasvu tõttu annab ta mulle lisavõimalusi.»

Markkus Keel. «Samuti tegelikult alles noor. Tema peab sammu edasi tegema tehniliselt ja muutuma stabiilsemaks. Ta on vaikne, aga tugev töömees, keda ma saan alati usaldada. Moodustab koos kahe teise noore sidega koondise tuleviku.»

Temporündajad:

Ardo Kreek. «Temaga on mul samuti suurepärane suhe, tean teda Prantsusmaalt pikka aega. Ardol on super suhtumine, ta tugev nii füüsiliselt kui vaimselt. Samal ajal on ta väga mõnus suhtleja, kes vajadusel teeb nalja ja loob koondises hea õhkkonna. Vajadusel ütleb ka riietusruumis, mida vaja öelda on. Ma ei teadnud seda osa temast varem, aga see on treenerile abiks, kui on selliseid mehi.»

Timo Tammemaa. «Timo on üks väga naljakas mees, seda on raske kirjeldada. Vahel on ta justkui kuskil mujal, mitte siin, kus kõik ülejäänud. Omas maailmas. Väga tore inimene ja mängija, olin Toulouse´is tema treener ja tunnen teda samuti kaua. Füüsiliselt võimas atleet, ründava suunitlusega temporündaja, kel on ka väga võimas serv.»

Andri Aganits. «Tema suhtumine ja tööeetika on teistele eeskujuks. Aganits on pigem kaitsva suunitlusega tempomees, väga hea blokeerija, rünnakul vajab õnnestumiseks väga head koostööd sidemängijaga. Hea mängu lugemise oskusega ja suudab mänguplaanist kinni pidada. Ka inimesena positiivne.»

Henri Treial. «Samuti hea üldmänguga keskblokeerija. Väga vaikne, vahel isegi liiga vaikne. Ka kõva töömees, kes tegi Prantsusmaa esiliigas korraliku hooaja, kuulsin tema kohta palju head. Ühtlaselt hea nii rünnakul kui kaitses, lisaks on tal omapärane ja ohtlik serv.»

Alex Saaremaa. «Tema on võib-olla Timo kaksikvend (naerab - toim.), samuti omapärane isiksus. Alex on veel väga noor ja kasvab nii inimese kui mängijana. Aga tema tugevus on suur tahe, ta on väga motiveeritud arenema ja õppima. Olen temaga rääkinud ja ta tõesti tahab edasi jõuda. Suure tulevikuga mängumees, kes on füüsiliselt väga võimas. Talle tuleb lihtsalt aega anda, et suureks kasvada.»

Mart Naaber. «Hetkel on ta koosseisust väljas, aga see ei tähenda, et ta on maha kantud. Tahtsin hetkel rohkem Alexit arendada. Aga temagi on füüsiliselt võimas ja persoonina väga-väga naljakas, kellega saab palju nalja ka justkui tühja koha pealt. Mart on ka väga hästi treenitav mängija ning temalgi on veel arenguruumi, sest ta alustas võrkpalliga üsna hilja.»

Nurgaründajad:

Kristo Kollo. «Kogenud mängumees, kes on vastuvõtuosakonna tugitala. Vahel on ta enda vastu liiga karm ja laseb tujul liiga kergelt langeda. Ta pole kunagi rahul, mis on ühelt poolt hea, ent vahel tema enda jaoks liiga negatiivne. Samas näitab see, et ta tahab olla perfektne.»

Märt Tammearu. «Märt on minu jaoks väga suure potentsiaaliga. Arendama peab ta vastuvõttu, aga rünnak, blokk ja serv ning ka kaitsemäng on juba praegu väga head. Ta on palju mänginud ka rannavollet, mis teeb tema rünnaku väga mitmekülgseks. Kannab tulevikus suure tõenäosusega koondises kandvat rolli.»

Albert Hurt. «Suurepäraste füüsiliste võimetega ja ülivõimsa hüppega. Temalgi on väga mitmekesine rünnakuarsenal ja hea rünnakukõrgus. Albert on ka väga tark mängija, parandama peab ta vastuvõttu. Suure tulevikuga mängumees.»

Karli Allik. «Eelmisel hooajal teda meiega polnud, aga nägin teda palju Saksamaal ja Karli tegi suurepärase hooaja, olles tihti Netzhoppersis liidrirollis. Rünnakul nutikas ja väga hea serviga ning suur võitleja. Mulle meeldib eriti tema võitlejamentaliteet. Väga huvitav mängumees.»

Stefan Kaibald. «Temal pole sellist rünnakujõudu nagu mõnel teisel nurgamehel, aga Stefan on väga hea vastuvõtuga ning hea üldmänguga. Meeskonnale kindlasti vajalik lüli, keda saab kasutada ka liberona. Inimesena vaikne ja rahulik.»

Robert Täht. «Robi on Eesti koondise mänguline liider, oma olemuselt võitja. Meie nr 1 nurgamees, kellel on suur vastutus igas asjas. Ta on väga võitluslik ja tahab igas väikses harjutuses samuti võita. See on sportlase jaoks suurepärane omadus. Nii kui trennis läheb mingis harjutuses nii-öelda võidu peale tegemiseks, muutub Robi käitumine ja fookus totaalselt. Tema jaoks võrdub võistlusmoment alati suure tahtmisega võita.»

Martti Juhkami. «Kogenud mängumees, kes on muutunud ka vastuvõtul stabiilsemaks. Mujal oli ta juba varem suurepärane. Toob meeskonda kogemust, eelmisel aastal temaga töötades oli tunda, et temalgi on tugevad liidriomadused.»

Andrus Raadik. «Raadik toob oma enesekindla olekuga koondisse kogemust, samuti on ta suur võitleja, kes kunagi alla ei anna. Tema puhul on väga oluline ka emotsionaalsus, mis võib raskel hetkel meeskonnale üle kanduda.»

Diagonaalründajad:

Oliver Venno. «Olku on nagu suur karumõmmi! Hästi rahulik ja muhe mees, kes väga palju emotsioone välja ei näita. Vahel ma ootan, et ta oleks sõnakam, aga see pole tema iseloom ja ma lepin sellega. Sest tean, et isegi kui see välja ei paista, siis ma saan aru, et seesmiselt ta põleb. Teda peab natukene tundma, et mõista, et ta on suur võitleja ja kui toimub mäng või võistlus, siis ta pingutab alati maksimaalselt. Kui aga võistlus ei käi, siis võtab ta natukene vabamalt (naerab - toim.).»

Renee Teppan. «Suure karakteriga mängija. Renee keeb vahel üle ja reageerib väga kiiresti ning hiljem saab aru, et oleks pidanud ehk vait olema. Ta on väga tark, lihtsalt vahel liiga emotsionaalne. Aga seesama emotsionaalsus tuleb tihti meeskonnale ka kasuks, sest just tema on see, kes tõmbab kogu meeskonna käima. Tema ja Olku jagavad selle positsiooni omavahel ilusti ära.»

Liberod:

Silver Maar. «Väga tagasihoidlik ja vaikne. Vahel ma kutsun teda Bernardoks, kes oli Zorro filmis peategelase vaikne (teeskles kurti) abimees. Tahan, et Silver teeks kõvemat häält ja püüan seda temast kuidagi kätte saada. Ta on veel noor, aga see vaikne olek tuleneb tema olemusest, mitte vanusest. Temast ei saa kunagi uut Rait Rikbergi (rääkimise osas), aga mingil määral saab ta seda osa arendada. Tema vastuvõtt ja kaitsemäng on head ja ta mõistab ka taktikat hästi.»

Johan Vahter. «Juss on hetkel teine number ja ma tahan, et ta võitleks rohkem just mänguaja eest. Tal on suurepärane jalgade töö ja hea kaitsemäng, vastuvõtuga peab veel vaeva nägema. Tema tase ei ole Silverist väga kaugel, ta peab endasse rohkem uskuma ja rohkem võitlema.»