Miks peetakse jalgpalli EM korraga 11 linnas?

Tänavuse EMi finaal peetakse Londonis asuval Wembley staadionil, kuid enne seda madistatakse veel kümnes erinevas riigis. Foto: ANDY RAIN/EPA/Scanpix

20. sajandil peeti spordi suursündmusi ühes riigis. Traditsioon murti sajandivahetusel – 2000. aasta jalgpalli EM anti naaberriikide Belgia ja Hollandi korraldada. Ning kohe seejärel 2002. aasta MM Jaapanile ja Lõuna-Koreale. 2020. aasta jalgpalli EMiga läks UEFA hoopis uuele tasandile.

Eelnevalt oli ka 2008. aasta (Austria ja Šveits) ning 2012. aasta (Poola ja Ukraina) EM läinud kahe riigi korraldada. Mõne teise spordiala esindajad on läinud veel kaugemale, korraldades suurvõistlusi juba neljas riigis. Nõnda toimib Euroopa korvpalliliit 2015. aasta EMist alates ning sama teed on läinud võrkpall. Mõlema ala EMil korraldab üks riik ühe alagrupiturniiri, näiteks kuus volleriiki koguneb eeloleval sügisel Tallinna.

Aga nagu öeldud, leidis UEFA hoopis uue lahenduse – mängud 12 või 13 linnas! Tõsi, paar linna on aja jooksul ära kukkunud, aga 11 korraldajat tuleb lõpuks ikkagi kokku. Kuidas niisuguse otsuseni üldse jõuti?