Suusahüppajad hakkavad medaleid jagama ka suvel

Suusahüpetega saab edukalt tegeleda ka suvekuudel, mil valge vaiba asemel katab hüppemäge spetsiaalne narmastega kate. Foto: Jan Huebner/Reichert/Scanpix

Nädala alguses hõigati välja, et kahe aasta pärast saavad suusahüppajad tiitlivõistluste medalite poole liuelda ka suvekuudel. Nimelt lülitati traditsiooniline taliala 2023. aasta Euroopa mängude võistluskavva ning Postimees uuris selle uudise valguses oma ala spetsialistidelt, mida nood säärasest muudatusest arvavad.

Esmalt aga põhjustest, miks niisugune lüke üldse tehti. Rahvusvaheline suusaliit (FIS) on ala populariseerimise nimel valmis kinni haarama kõikidest õlekõrtest. Samamoodi annab talialade vaiksele suvekuudele nihkumisele oma tõuke üldine kliima soojenemine. Viimasel paaril hooajal on lumepuuduse tõttu ära jäetud mitu MK-etappi, kuid suviste võistluste puhul FIS säärase probleemi pärast südant valutama ei pea. Lisaks annab see võimaluse alaga tegeleda ka nende riikide sportlastele, kel muidu lumistes tingimustes treenimise võimalust ei ole, ning seegi aitab ala kandepinda laiendada ja loodetavasti suureneb sel moel ka konkurents.

Eesti suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Rauno Loit leiab, et tegemist on igati hea uudisega, kui suusahüppajatele tiitlivõistlusi juurde luuakse. Küll jääb ta veidi skeptiliseks, kas suusahüpetel oleks vaja just Euroopa-sisest võistlust. «Tiitlivõistluse mõttes on see kindlasti suur asi. Ainsaks probleemiks on, et kuna suurem osa suusahüppajaid ongi Euroopast, siis oleks seal konkurents praktiliselt sama, mis maailmameistrivõistlustel või olümpiamängudel,» kostab ta.