Eesti meeste võrkpallikoondis sai Euroopa Kuldliiga poolfinaalis väga valusalt kõrvetada, kui juhtis Türgi vastu geimidega 2:0, kuid kaotas kohtumise lõpuks 2:3.
PM BELGIAS ⟩ Ardo Kreek: andsime kõva lahingu, aga õnnestumistest jäi puudu
Kuigi platsil viibinud noorematele mängumeestele (Märt Tammearu, Silver Maar, Albert Hurt ja Robert Viiber) on see tulevikku silmas pidades väga hea õppetund, siis tekkib ikkagi küsimus, miks seda kolmandas geimis käest läinud rege enam kraavist tagasi ei saadud?
«Tegelikult oli regi [kohtumise alguses] meie kontrolli all ja kolmandas-neljandas geimis oli meil ka variante: rohkem isegi, kui tahaks loota,» kostis kapten Ardo Kreek pärast kohtumist. «Tõesti, meil oli nii palju palle lüüa, aga ise ei löönud ära! Mis seal öelda: kõik mängisid tublisti ja andsime kõva lahingu, aga õnnestumisest jäi puudu.»
Veidi omapärane oli ka see, et Türgi vanker hakkas paremini veerema siis, kui nad mängu hästi lihtsaks ajasid. Nimelt hakati kohtumise edenedes üha rohkem toitma oma staarmängijast diagonaalründajat Adis Lagumdzijat.
«Ma ise [blokis viibides] ei näinud, kuidas meil blokk oli, aga teadsime tegelikult, et sinna [tõsteid] läheb ja olime vähemalt kahe mehega tal seal ka vastas. Aga ju siis läks näppudest kas sinna, kus kaitset polnud, või siis tühja koha peale. Ei saanud hakkama tema pidurdamisega: pani ära meile selle viienda geimi, kolmas-neljas oli teisi mehi ka näha,» lausus Kreek.
Kuigi allajäämine oli valus, siis kui palju mängis Eesti koondis oma tasemest üldse välja? «Esimesed kaks geimi... ma ei tea palju mängisime, sest vastane väga vastu ei hakanud. Kolmas-neljas geim: nii 60–70 protsenti, kui rääkida oma servist ja rünnakust.
Tõusude ja mõõnadega mäng: vahepeal mängime ilusti ja siis polnud otsustamist. Ei lööda kõvasti ega võeta riski. Jah, kogu aeg ei saa ka kõvasti lüüa, aga kui pehmed pallid enam maha ei jäänud, siis tulekski mängu muuta. Kui enne jäid toksud maha, siis [ühel hetkel] hakkasid nad end liigutama. Ja nii oligi,» kommenteeris Kreek.