PM Belgias ⟩ Peatreener Énard tunnustas hoolealuseid: loodan, et nad on ise ka enda üle uhked
20. juuni 2021, 20:46
Cédric Énardi esimene ametlik turniir Eesti koondise peatreenerina lõppes pronksise autasuga. Pärast eilset valusat allajäämist Türgi vastu oli juhendaja küll medali üle õnnelik, kuid sellest enamgi valmistas talle rõõmu hoolealuste suhtumine.
«Medal on tore, kuid ennekõike tunnen täna uhkust meeste reaktsiooni üle. Ja seda kõigi poolt!» sõnas prantslane pärast Belgia alistamist. «Me mängisime täna ühtse meeskonnana. Meie vastuvõtt oli okei, jah [sidemängija Robert] Viiber oli vahepeal raskustest, kuid üldiselt oli kõik korras, ka taktikaliselt. Ükski mees polnud täna teistest üle ning kõikide reaktsioon eilsele kaotusele oli väga hea. Mina olen meeste üle uhke ja loodan, et ka nemad on enda üle uhked. Mõne noorema mehe jaoks oli eilne eriti raske, sest ta tundis esmakordselt seda survet.»
Juhendaja ei varjanud, et frustratsioon eilse kaotuse pärast oli suur ning seda oli meeste nägudelt võimalik välja lugeda veel ka täna hommikul. «Hommikul saime ühiselt kokku ning tegime väikese jalutusmkäigu. See frustratsioon oli reaalne, nii mängijates kui ka treenerites, sest jäime finaalist välja niimoodi... kuid õnneks suutsime sellele vastata. Ütlesingi enne mängu riietusruumis kuttidele, et peame näitama täna iseloomu. Asjad võivad juhtuda, kuid oluline on edasi minna,» jätkas juhendaja.
Eile pärast kaotust ei tahtnud peatreener kedagi nimeliselt välja tuua ning samamoodi talitas ta ka täna. «See oli ikkagi meeskondlik võit,» kostis ta. «Koondis on üldse Kuldliiga algusest saati väga palju kokku kasvanud. Eile, jah, Olku (Oliver Venno - toim) oli meie vedaja, kuid üldiselt kogu turniiri ajal oli meie poolt väga meeskondlik esitus ja meeskondlikud võidud. Üks kaotus ka, mis paraku tuli siis poolfinaalis, aga mis sa teed.»
Belgia oli kerge mõistatus
Tänaseks kohtumiseks valmistumine oli Énardi ja tema treeneritebrigaadi jaoks võrdlemisi keerukas, kuna võrreldes alagrupiturniiriga oli belglastel juures sidemängija Stijn D'Hulst ning universaalne Hendrik Tuerlinckx. Samamoodi oli lahtine, kas seljavigastusega kimpus olev Sam Deroo saab Belgiat aidata või mitte.
«Kuna D'Hulst alagrupiturniiril kaasa ei löönud, siis meil polnud tema osas palju materjali. Ma küll tean teda klubipäevilt, aga koondise eest mitte. Seetõttu oli kohtumise algus meie jaoks keeruline,» viitas juhendaja asjaolule, et Eesti mängupilt oli üles ehitatud teise sidemängija Kobe Bremsi peale. «Kui tema sekkus, siis läksid asjad lihtsamaks. Aga suures plaanis oli meie poolt kõik hästi, sest mehed austasid meie süsteemi ja hoidsid sellest kinni, mitte ei keskendunud vastastele.»
Euroopa Kuldliiga raames sai Eesti pidada seega kaheksa kohtumist, mis andsid peatreenerile korraliku pildi selles osas, mis seisus koondis on. Mille kallal tuleb aga sügisest EMi silmas pidades veel tööd teha?
«Tahan jätkata servi kallal töötamist. Me olime täna head, kuid tahan jätkata. Sest kui tahame tugevamate vastate vastu hambaid näidata, tuleb meil veelgi juurde panna,» kostis Énardi ning tõi seejärel lisaks välja veel ka kaitsemängu. «Täna ei saanud me kätte näiteks mõnigaid palle, millest võinuks kiiresti vastu rünnata. Kaitse on kindlasti üks asi, blokk ning lisaks ka üldine vastuvõtt. Samas sõltub see kõik sellest, kes meil suve teises pooles üldse koondises on.»
Igatses kogemusi
Suve esimest poolt ei teinud eri põhjustel kaasa näiteks Robert Täht, Kert Toobal, Martti Juhkami, Andrus Raadik, Oliver Orav, Hindrek Pulk, kuid peatreeneri sõnul pole kellegi koht neist koondises automaatselt garanteeritud. «Praegu on kõik veel lahtine,» kostis ta.
Siiski võib eeldada, et Täht, Juhkami ja Toobal peaksid - kui nad on terved - igal juhul EMiks koondisesse kuuluma ning selles osas peitis ridade vahele vihje ka Énard ise. «Meil oli Kuldliigas piisav tase olemas, kuid ühel hetkel jäi puudu kogemustest. Jukul, Kerdil ja Robil, olgugi et ta on ainult 27, on neid juba piisavalt ning äkki aidanuks see meil eile [poolfinaalis Türgiga] hakkama saada.»