KUULSUSTE HALL ⟩ Lipp, kes ei langenud

Ajalooline hetk: Eesti lipp Heino Lipu kätes siseneb Barcelona olümpiastaadionile (1992). Foto: Lembit Peegel/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1948. aasta Londoni olümpia kümnevõistluses võitis 7139 punktiga kuldmedali 17-aastane Bob Mathias USAst, tõustes seeläbi kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks kergejõustikus. Kuid asjad võinuks minna hoopis teisiti, kui maailm olnuks toona sõbralikum paik – sest vaid paar päeva pärast Mathiase uhket olümpiavõitu kogus eestlane Heino Lipp samal alal üksjagu parema punktisumma, püstitades 7584 punktiga uue NSV Liidu kümnevõistlusrekordi. Paraku tegi ta seda koduses Tartus, mitte kauges Londonis…

Teatavasti ei osalenud NSV Liit siis veel olümpialiikumises ja nii ei saanud selle riigi sportlased Londonis kaasa teha. Ent Lipu jaoks ei muutunud midagi ka hiljem, pärast Moskva otsust olümpialiikumisega ühineda. II maailmasõja järgsetel keerulistel aegadel sõltus sportlaste käekäik tihtipeale kõrvaltvaatajaile hoomamatutest asjaoludest ja Lipp osutus selles mängus võimude silmis kahjuks valel poolel olijaks.

110 meetri tõkkejooksjad Eesti ja Läti kergejõustikumatšil 1950. aastate alul. Heino Lipp on rajal vasakult esimesena. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Mathiase 7139 punkti olümpiamängudel Londonis 5.-6. augustil 1948:

• 100 m jooks 11,2
• Kaugushüpe 6.61,5
• Kuulitõuge 13.04
• Kõrgushüpe 1.86
• 400 m jooks 51,7
• 110 m tõkkejooks 15,7
• Kettaheide 44.00
• Teivashüpe 3.50
• Odavise 50.32
• 1500 m jooks 5.11,0

Lipu 7584 punkti ülikooli spordiklubi võistlustel Tartus 9.-10. augustil 1948:

• 100 m jooks 11,3
• Kaugushüpe 6.40
• Kuulitõuge 16.04
• Kõrgushüpe 1.70
• 400 m jooks 51,7
• 110 m tõkkejooks 15,4
• Kettaheide 46.78
• Teivashüpe 3.40
• Odavise 59.07
• 1500 m jooks 4.49,4

Vaatamata hiilgavatele sportlikele tulemustele ei õnnestunud tal kordagi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel konkurentidega mõõtu võtta, sest Nõukogude võim pidas juba 1945. aastal valesüüdistuse tõttu lühiajaliselt arreteeritud meest ebausaldusväärseks ega lubanud tal kodumaa piirest lahkuda. Tõsi, mõni aeg hiljem, 1946. aastal Oslos peetud EM-võistluste eel mahtus Lipp küll NSV Liidu koondisse ning valmistus sõiduks Norrasse, ometi jäeti ta viimasel hetkel maha ka sellelt lennukilt.

Heino Lipp (21. juuni 1922 – 28. august 2006)

• 12 NSV Liidu meistritiitlit kergejõustikus
• 21 Eesti meistritiitlit kergejõustikus
• Euroopa rekord kuulitõukes
• 13 NSV Liidu rekordit kergejõustikus
• 16 Eesti rekordit kergejõustikus

Mitmel hooajal maailma tipus

Fred Kudu juhendamisel Tartus treeninud Lipp kuulus sealtpeale kuni enda karjääri lõpuni väljasõidukeelu alla ning oli sunnitud piirduma rohkete kordaminekutega kodutanumal. Ja nagu öeldud, olid selle muule maailmale püsivalt tundmatu salapärase blondi vägilase (pikkust oli Lipul 192 cm!) saavutused staadioniradadel tõsiselt muljet avaldavad.

Vestlushoos on kaks kergejõustikulegendi – kõrgushüppes maailmarekordeid püstitanud Valeri Brumel ja kuulitõukes Euroopa rekordini küündinud Heino Lipp (paremal) (1960. aastad). Foto: Heldur Karro/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 13.

Veel tolsamal mälestusväärsel 1948. aastal parandas ta NSV Liidu meistrivõistlustel taas oma kümnevõistluse tippmarki ning kirjutas uuteks rekordinumbriteks 7780 punkti. Sellega jõudis Lipp Glenn Morrise maailmarekordist vaid napi 120 punkti kaugusele ning lõpetas aasta maailma edetabelijuhina.

Kõrgeid kohti kümnevõistluse maailma edetabelis korjas Lipp mitmel aastal. Lisaks kuulus ta korduvalt Euroopa edetabeli tippu kuulitõukes, püstitades tulemusega 16.93 sel alal 1950. aastal koguni Euroopa rekordi.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Heino Lipp (u 1950). Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Nii mahutatigi teda kõigele vaatamata suurvõistluste eel koostatud prognoosides ikka ja jälle medalisoosikute sekka, ehkki tulemusetult. Punavõimu õelus takistas maailmal kahjuks nägemast Mathiase ja Lipu suurt duelli. Ameeriklane saavutas hiljem kümnevõistluses küll mitu maailmarekordit ning võitis 1952. aastal Helsingis sel alal oma teise olümpiakulla, ent kuidas asetunuks kaalukausid siis, kui ta pidanuks rinda pistma meie mehega?

Kuid tuuled pöördusid ja lõpuks hakkas raudne eesriie pragunema ka Lipu jaoks, ehkki alles tema sportlastee lõppemise järel. Eesti taasiseseisvudes jõudis olümpiale temagi – ja seda sümboolselt Eesti lipukandjana 1992. aasta Barcelona mängude avatseremoonial, kus meie sportlased üle pika aja jälle suveolümpial maailma silme ette marssisid!

Lisalugemist

• Erlend Teemägi «Eesti kümnevõistlus läbi aegade» (TEA Kirjastus 2003)
• Tiit Lääne (koostaja) «Heino Lipp» (Eesti Olümpiakomitee 2007)