Venemaa meedia: kõige hullem, et see ongi meie jalgpallikoondise maksimum

Toimetas Ville Arike
Copy
Venemaa koondise fännid jälgimas koondise mängu Taaniga Peterburis asuvas fännitsoonis.
Venemaa koondise fännid jälgimas koondise mängu Taaniga Peterburis asuvas fännitsoonis. Foto: Stanislav Krasilnikov/TASS/Scanpix

Venemaa jalgpallikoondis sai EMil kaks suurt kaotust, eile jäädi Taanile alla 1:4, ning sellega lepiti alagrupis viimase koha ja väljalangemisega. Nagu säärastel puhkudel tavaks, ei hoia idanaabri meedia jalgpallist kirjutamisel värve kokku.

Tavaliselt nõutakse kehva tulemuse korral ükskõik millises maailma riigis treeneri pea lendamist, kuid Venemaal esimeste emotsioonide põhjal päris nii ei olegi. Võrreldes kolm aastat tagasi kodumaal peetud MMiga on koondises palju uusi, vähem kogenud mehi, ning nendega pole niisama lihtne edu saavutada.

Koondise kapten, penaltist auvärava löönud Artjom Dzjuba arutles vestluses kodumaise meediaga: «Tahan sellise kaotuse tõttu riigi ees vabandada. Sel tasemel ei tohi niisuguseid väravaid sisse lasta, end lihtsalt ise maha lüüa. Oleme psühholoogiliselt väga nõrgad, me ei oska surve all mängida. Näiliselt tundub, et kõik õnnestub, kuid äkitselt algab paanika.

Kui lasedki ühe värava lüüa - juhtub, see on jalgpall. Eurooplased kaifivad seda mängu. Nad mängivad, võitlevad. Meie aga komistame ja kukutame end ise. Vaat selles ongi arvatavasti vahe. Täna kaotas nimelt meeskond, mängijad. Mitte treenerid või keegi teine.»

Ajaleht Sport-Ekspress võttis pealkirjas turniiri kokku ühe sõnaga: põhi.

«Meie omad ähvardasid, taanlased realiseerisid. See ongi klass ja meisterlikkus. Esimene raamidesse läinud löök tõi värava. Seejärel tehti pressingut, mille all murdus isegi kogenud Zobnin, kes tegi väravavaht Safonovile harakiri-söödu. Lõpus polnud venelastel enam moraalset ega füüsilist jõudu.

Jalgpallurite aeda lendab palju kive, aga minu käsi ei tõuse sama tegema. Kas nad ei võidelnud? Võitlesid. Minu hinnangul andis koondis oma maksimumi. Kõige hullem ongi asjaolu, et see maksimum on nõnda madalal, et sellest ei piisa isegi alagrupist edasi pääsemiseks.

Ka võhiku silmaga oli näha, et iga minutiga muutusid söödud kehvemaks, jalad jooksid ja mõte töötas üha aeglasemalt. Meie koht Euroopa hierarhias näidati taas kord kätte - põhjas.

Globaalses plaanis on ju finaalturniirile jõudmine ja seal kolme punkti saamine meie kaugeltki mitte kõige hullem tulemus. Oleme viimase 30 aasta jooksul ainult kahel korral alagrupist edasi pääsenud - 2008. ja 2018. aastal. Kahjuks ongi sellest saanud erand, mitte reegel.

Pole vaja kahelda, et peatreener Tšertšessovi vallandamist hakatakse massiliselt nõudma. Kuid jalgpalliliit peab külma peaga hindama, kas mõnel teisel juhendajal üldse on potentsiaali saavutada enamat. Ja jääda lõpuks ilma 2022. aasta MMi pääsmest,» kirjutas Sport-Ekspressi vutiosakonna juht Konstantin Aleksejev.

Rahvale meenutatakse, kui palju teenib harakiri-söödu mees Moskva Spartakis:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles