Indrek Visnapuu kurtis intervjuus Postimehele, et noori korvpallureid pole Eesti tippmeeskonda kusagilt võtta. Noortega tegeleva Indrek Ruudu sõnul on väärt mängijahakatised olemas, kuid nende eest tuleb maksta.
Eesti tippklubid pole ahvatlevad
4. veebruar 2012, 07:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks meil on Raplas Janar Soo 15-aastane vend, keda suured klubid võiksid jahtida, kuid tema eest tuleb maksta… niisama ei saa midagi,» tõi Raplas meistriliiga meeskonna kõrval ka noori mängumehi juhendav Ruut näiteks. «Andekate poiste avastamise ja kasvatamise eest tasumine peab saama süsteemiks. Kui mulle makstakse sellise noore eest 10 000 eurot, küll ma siis pingutan ka uue noore otsimisel.»
Ruudu kirjeldatu on ideaalpilt sellest, kuidas asjad normaalse korvpallisüsteemiga riigis käima peaksid. Samasse kategooriasse kuulub ka arvamus, et Eesti kaks suurimat klubi Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool koondaksid enda ümber kõik siinsed perspektiivikad noormängijad. Tegelikult võib aga andeka mängija kasvataja suurt raha näha vaid unes ning kahel suurklubil pole arenemisvõimelisele mängijale pakkuda midagi rohkemat kui näiteks Raplal või Pärnul.
Tartus ei tehtud tööd
«Usun, et iga leedu poiss soovib pääseda Sabonise korvpallikooli või iga kataloonlane Barcelonasse, sest seal pakutakse arenguks paremaid tingimusi. Meil aga sellist tungi pole,» nentis Ruut. «Meie suurklubide noortemeeskonnad ei harjuta kaks korda päevas ega osale atraktiivsetes sarjades. Praegu tundub, et Raplas pakume paremaid mänge.»
Ruut ei mõista, miks ei osale ükski Eesti meeskond noorte euroliigas. Eestlastest on see sari tuttav Kaunase Žalgirise noortesüsteemis kasvanud Siim-Sander Venele ja tema nooremale vennale Kent-Kaarlile.
Ruudu maalitud pilt erineb Visnapuu räägitust. Viimastel aastatel Tartus töötanud mehe sõnul ei pidanud nad õigeks mängijate ärameelitamist teiste klubide noortesüsteemidest, selle asemel hakati ehitama oma püramiidi.
Enne Visnapuud Tartu esindusmeeskonda juhendanud, ent viimastel aastatel Audenteses noortega töötav Üllar Kerde tunnistas, et veel mõne aasta eest ei mõelnud Tartus keegi järelkasvule – tähtsam oli esindusmeeskonna käekäik, noortetreenerid pusisid rohkem omaette. Samasuguses mõtlemises on süüdistatud ka Kalev/Cramo juhtkonda. Neil on küll Siili palliklubi abil tekitatud püramiid, kuid tõsiseltvõetavaid mängijaid pole sealt viimasel ajal sirgunud. Klubi mänedžeri Kaarel Sibula sõnul püütakse olukorda muuta.
Seda, et täiskasvanute koondis pole Tartust ammu täiendust saanud, teavad kõik korvpallisõbrad. «Noorte arendamiseks ei toimunud Tartus mingit tööd ning pärast korvpalliliidu toetuse kadumist panid vahepeal kinni ka Ülenurme keskus,» meenutas Kerde. «Kui mina Tartusse sattusin, hakkasime noorte asja uuesti ajama ja tänu FIBA toele saime Ülenurme korvpalliakadeemia uuesti käima.»
Kerde hinnangul ei saa noorte puudumises süüdistada ainult klubisid ja noortetreenereid, mõnes aastakäigus lihtsalt polegi perspektiivikaid noori. «Sama häda on ju ka teiste pallimängudega – võrkpallis oli üks väga tugev aastakäik, koondis tugineb sellele siiani, sama asi on käsipalliga. Praegu valitseb aga mõlema tagalas tühjus,» teadis ta.
Audentes areneb
Eesti korvpalliliidu peasekretär Karel Loide toetas Kerde aastakäikude-mõtet, kuid lisas, et tegelikult piisab ka sellest, kui igal aastal tõuseks täiskasvanute koondise kandidaadi tasemele vähemalt üks noormees. «Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on pilt palju parem. Järjest on ju tulnud sellised mehed nagu Vene, Veideman, Soo,» loetles Loide. «Usun, et neid tuleb ka tulevikus. Treenerite kaader on vahetunud ja noortega töötavad paljud endised tippmängijad.»
Ruut märkis, et ebaatraktiivsete tippklubide taustal muutuvad asjad üha paremaks aastaid murelapse staatuses olnud Audentese spordikoolis.
«Oleme sinna koondanud U18 koondisest kaheksa-üheksa poissi. Nad harjutavad kaks korda päevas ning kogu treeningutöö on täpselt paigas. Kui soovitakse kuhugi jõuda, tulebki selles vanuses harjutada meeste kombel,» märkis ta. «Midagi hullu pole ka selles, et Audentese meeskond tiksub esiliiga lõpus. Tegemist on 11. klassi poistega, kes mängivad koos ka järgmisel aastal.»