Saada vihje

Eesti koondis saab rammu katsuda olümpiaks valmistuva Bahreiniga

Copy
Jürgen Rooba kandis viimati Eesti koondise särki poolteist aastat tagasi Luksemburgi vastu, visates toona kahes EM-valikmängus vastase võrku 14 väravat.
Jürgen Rooba kandis viimati Eesti koondise särki poolteist aastat tagasi Luksemburgi vastu, visates toona kahes EM-valikmängus vastase võrku 14 väravat. Foto: Helin Potter/Eesti Käsipalliliit.

Käsipallis pole suvi tavaliselt suurte mängude aeg – MM- ja EM-finaalturniire peetakse jaanuaris. Erandiks on aga olümpia-aastad ja nii sai Eesti rahvusmeeskondki suurepärase võimaluse testida võimeid olümpiaks valmistuva koondise vastu. Juuli algul lennatakse Bahreini, et kohaliku koondisega 3., 5. ja 7. juulil maavõistlused pidada.

«Bahrein kutsus meid külla juba mullu, aga siis polnud reisimine võimalik. Nüüd tekkis uus šanss, sest tunnen koondise islandlasest juhendajat Aron Kristjanssoni väga hästi. Rääkisime esmajoones mängijatega, sest tahtsime ikka võimalikult tugeva koosseisuga minna ning meeldivalt palju põhitegijaid soovis osaleda,» selgitas Eesti peatreener Thomas Sivertsson.

Mitmed välisklubides pika hooaja lõpetanud pallurid said Sivertssonilt vabastuse suvepuhkust pikendada ning nii jäävad teiste seas eemale näiteks Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Martin Johannson ja Armi Pärt. Küll on koondises aga mullune Eesti parim käsipallur Karl Toom ja värskelt esimese välislepingu Norra kõrgliigaklubiga Fjellhammer IL sõlminud Alfred Timmo.

Pooleteistaastase pausi järel tõmbavad koondisesärgi jälle selga Jürgen Rooba ja Hendrik Varul ning kogenumat poolt esindab jätkuvalt hiljuti koondisse naasnud 36-aastane Kristjan Muuga. Meeskonnas on ka kaks debütanti Viljandi HC-st – värskelt 19. sünnipäeva tähistanud Mihkel Lõpp ja temast aasta noorem Oliver Ruut.

«Hea meel, et vigastusest paranenud Varul ja koroonatakistuste tõttu pidevalt Prantsusmaale jäänud Rooba on tagasi. Eemale jäävad küll kõik paremsisemised, aga vaatame seda kui väljakutset ja mitte kui probleemi. Mitmed noored saavad võimaluse ja tervikuna usun, et meil on huvitav koosseis,» sõnas Sivertsson.

«Saame kindlasti testida erinevaid kombinatsioone ja kooslusi. Näiteks keskkaitses on huvitav näha, kuidas Johannsoni ja Pärdi puudumisel tegutsevad nooremad joonemängijad Varul, Viitkar ja Pihus. Lisaks kolmele mängule teeme ka mitu treeningut ja kui Bahrein soovib, siis võibolla ühiseid harjutuskordigi,» selgitas Eesti koondise juhendaja.

Meie rahvusmeeskonna jaoks pole asiaatidega kohtumine just tavaline. 2000. aastal käis Eesti Jaapanis – üks mäng võideti ja teine kaotati. Kuus aastat hiljem kohtuti Itaalias peetud rahvusvahelisel turniiril Katariga ja alistati vastane kindlalt 38:23.

Bahrein on neljal korral mänginud MM-finaalturniiril, viimati tänavu jaanuaris. Avamängus kaotati hilisemale maailmameistrile Taanile 20:34, saadi siiski üks võit ja edeneti 24 parema sekka. Aasia meistrivõistlustel on neljal korral võidetud hõbemedalid.

Tokyo olümpiamängudele pääses Bahrein aga suurepärase valikturniiri järel, kui poolfinaalis alistati Aasia tavapärane käsipallivalitseja Katar ning finaalis oldi paremad Lõuna-Koreast. Olümpial kuulutakse B-alagruppi, kus vastasteks Taani, Rootsi, Portugal, Egiptus ja korraldajamaa Jaapan.

Eesti koondis maavõistlusteks Bahreini vastu: Karl Toom (HSC 2000 Coburg), Alfred Timmo (Fjellhammer IL), Henri Hiiend, Mathias Rebane, Ülljo Pihus, Jürgen Lepasson, Kristjan Muuga, Henri Sillaste, Hendrik Varul (kõik Põlva Serviti), Markus Viitkar, Armis Priskus, Kaspar Lees (kõik HC Tallas), Mihkel Lõpp, Oliver Ruut (mõl Viljandi HC), David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Jürgen Rooba ja Robin Oberg (mõl klubita). Peatreener Thomas Sivertsson, treener Martin Noodla, füsioterapeut Margus Parts, delegatsioonijuht Priit Allikivi.

Tagasi üles