Korraldajate saamatus ajas ratturid marru. Räim: korralik palagan

Mihkel Räim (mustas) koos tiimikaaslastega. Foto: Facebook @mihkelraimofficial

Grupisõidu värske Eesti meister Mihkel Räim sai eile esimest korda sõita sinimustvalges tšempionisärgis, kui ületas Bulgaaria velotuuri esimesel etapil (178 km) finišijoone kuuendana. 

Võidusõidu võitis itaallane Giovanni Lonardi (Bardiani-CSF-Faizanè), teine oli sloveenlane Matevž Govekar (Tirol KTM Cycling Team) ja kolmas hispaanlane Óscar Pelegrí (Electro Hiper Europa).

Igati korralikku tulemust jäi varjutama aga korraldajate suuremapoolne käkk, mis kõikidel sõitjadel etapi pea peale pööras. 

«Korralik palagan,» alustas Räim ühismeediasse tehtud postituses jutulõnga kerimist. «Alguses oli asi väga aktiivne, läksin ka ise mõne minekuga kaasa. Tegelikult oligi parem ettepoole hoida, sest teede kvaliteet oli kohutav. Eriti just esimeses sõidu pooles.

Siis lasti üks kohalik vend minema ja hoidsime seda kontrolli all. Üksi poleks ta nagunii kaugele jõudnud. Nii meie, Bardiani kui ka Alpecini kontinentaaltiim panime ühe mehe ette vedama ja asi oli kontrolli all. Kuskil sõidu keskel nägime silti, et lõpuni on 50 km.

Vaatasime kompuutrit ja saime aru, et sõit on 10 km lühem kui peaks. Pole probleemi. Siis nägime juba silti 25 km lõpuni, seejärel 20 km. Asi hakkas minema närviliseks ja kõik valmistusid finišiks. Kui juba mõnda aega oli kiirus üleval ja pidi olema lõpuni umbes 5–10 km, siis küsisin mõne mehe käest, et palju lõpuni on. Äkki jäi mul mingi silt vahele, aga keegi ei teadnud.

Üks vend pakkus 4 km, sõitsime mõne kilomeetri edasi ja siis ilmus silt – 25 km lõpuni. Kõikidel oli suu lahti ja nüüd ei saanud absoluutselt enam midagi aru. See ikka lõi kõik asjad sassi. Tuleb siiski mainida, et kõik sõitjad kannatasid sellega. Pidime siis uuesti end tankima hakkama ja auto juurde minema jne. Päris kuum päev oli, kohati 39 kraadi.

Kuna paljud tiimid olid juba esimeseks lahtivedamiseks padrunid mängu pannud, siis oli üsna kummaline seis. Ka meie kulutasime mõned poisid sellega ära. Lõpus suurt lahtivedamist polnud, tiimil jäi veidi jõust puudu ja pidin ise vaatama viimasel kilomeetril, kuidas hakkama saada. Kahjuks jäin kinni ja ei saanudki korralikult spurtida. Kergitasin lihtsalt peput ja tegin ilusa näo pähe. Kuues koht, mis täna (eile – toim) on küll pettumus, sest vaadates spurti, oleksin võinud väga suure tõenäosusega võita. Lõpuks sõitsime täna 4 km rohkem kui pidime.»