KUULSUSTE HALL ⟩ Hiiglane, kelle nime kannab Eesti jalgpallikarikas

Puurivaht Tipner (1930. aastad). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

«Ikka sagedamaks muutuvad juhused näha meie praegusaja ja ka kõigi aegade suurimat puurivahti Evald Tipnerit püüdmas forwardite saatanlikult «kihvtiseid» pealelööke,» kirjutati Eesti Spordilehes vaimustunult 1932. aasta jalgpallihooaja alguse puhul. 

Tipner, see «forwardite hirm» ja publiku lemmik, oli oma imeliste tõrjetega end sügavale eestlaste südametesse mänginud ja teinud seda niivõrd mõjusalt, et veel 1970. aastalgi, kui jalgpalliasjatundjad panid kokku Eesti läbi aegade parimate mängijate nimekirja, kuulus esiväravavahi positsioon endiselt talle.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 15.

Vutimängu oli heasüdamlik hiiglane (oli tal pikkust ju lausa 194 cm jagu!) enda jaoks avastanud juba noore poisina 1919. aastal. Ajal, mil palliveeretamine alles hakkas siinmail mainet koguma. Kasvades sealtpeale koduse spordielu üldise arenguga käsikäes, kujunes jalgpall peagi sõjaeelse Eesti populaarseimaks spordialaks ja Tipneri panus sellesse polnud sugugi väike.

Eesti rahvuskoondis on Evald Tipneri juhtimisel jälle väljakule jooksmas! Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kuuludes erakordselt klubitruu pallurina kogunisti 20 aasta jooksul (1921–1941) ühe ja sama meeskonna VS Spordi ridadesse, võttis ta seal varsti sisse meeskonna põhiväravavahi positsiooni ning asus staadioneid vallutama. Mitte igas mängus ei seisnud ta aga väravasuul, vaid toimetas mõnigi kord hoopis ründeliinis. Nagu kinnitavad statistikatabelid, osales Tipner karjääri vältel 112 meistrivõistluste mängus – ning lõi selle ajaga 19 väravat!

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Oma aja tituleeritumaid mängumehi

Spordi pallurina tuli sihvakas mängumees kokku kaheksal korral Eesti meistriks ning aitas meeskonnal enda hea mängu toel 1938. aastal võita toona ajaloos esimest korda välja mängitud Eesti jalgpallikarika, mis kannab tänapäeval, alates 2012. aastast, lugupidamisest legendi suhtes just Tipneri nime.

Kolmandat korda Balti karika võitnud Eesti koondis on koos ametiisikutega paraadfotole kogunenud (1938). Tipner seisab teises reas paremalt neljandana. Foto: Nylander-Eggert/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Peale selle kuulus ta aastail 1924–1939 Eesti jalgpallikoondise koosseisu, täites seejuures tihti kapteni kohuseid. Vaatamata teda karjääri jooksul saatnud mitmetele rasketele vigastustele jõudis armastatud kollkipper siinset rahvusmeeskonda esindada 66 korral, mis oli II maailmasõja eel selles arvestuses parim näitaja Eestis.

Evald Tipner (13. märts 1906 – 18. juuli 1947)

• Kolmekordne Balti turniiri võitja jalgpallis
• 66 mängu Eesti jalgpallikoondises
• 7 mängu ja 9 väravat Eesti jääpallikoondises
• Eesti meister jalg- ja jääpallis
• Eesti kergejõustikumeistrivõistluste medaliomanik

Koondisega käis Tipner 1924. aastal noore mehena kogemas ka Pariisi olümpiaõhustikku, tõsi, ise väljakule pääsemata. Küll aga tegi ta oma koondisedebüüdi sealsamas Pariisis olümpiaturniiri aegu peetud sõpruskohtumises Iirimaa vastu.

Lisaks oli Tipner koos Karl-Rudolf Sillakuga ainus, kes mahtus Eesti koondisse kõigil kolmel meie meestele enne sõda võidukalt lõppenud Balti turniiril, aastail 1929, 1931 ja 1938.

Eesti meistriks tulnud Tallinna Spordi jalgpallimeeskond koos Saarepera karikaga (1924). Evald Tipner istub esireas keskel. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Evald Tipneri võidukad Balti turniirid

1929. aasta turniir toimus Riias 14.–16. augustini. Mängude tulemused:

• Läti – Leedu 3:1
• Läti – Eesti 2:2
• Eesti – Leedu 5:2

1931. aasta turniir toimus Tallinnas 30. augustist 1. septembrini. Mängude tulemused:

• Eesti – Leedu 2:0
• Läti – Leedu 1:0
• Eesti – Läti 3:1

1938. aasta turniir toimus Tallinnas 3.–5. septembrini. Mängude tulemused:

• Eesti – Leedu 3:1
• Läti – Leedu 1:1
• Eesti – Läti 1:1

Nii võib teda kahtlusteta lugeda üheks II maailmasõja eelseks saavutusrikkamaks jalgpalluriks Eestis. Tipnerist kujunes ajastu suurim legend, keda hindasid väärikalt ka rajatagused asjatundjad ja kelle hea mäng terve rea nimekate vastaste vastu näitas Eesti koondise taset puhuti ehk kõrgemanagi, kui see päriselt oli.

Nagu paljud eakaaslased tollal, harrastas Tipner tulemuslikult korraga mitut spordiala. Tema teine lemmik ja talvine meelistegevus oli jääpall, see jalgpalliplatsi mõõtu jääväljakutel viljeldav sportmäng, milles ta korduvalt Eesti meistriks tuli, kuuludes ühtlasi Eesti jääpallikoondise koosseisu. Ja seda mitte väravavahi, vaid ründajana.

Lisalugemist

• Tiit Lääne «Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu» (Põltsamaa 2005)
• Juubelialbum «Eesti Jalgpalliliit 20-aastane» (Tallinn 1936)