E, 25.09.2023

KUULSUSTE HALL ⟩ Maailma tippu kuulunud eestlasest korvpalliaristokraat

Kalle Voolaid
, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur
Facebook
Comments
Eesti – USA (1972). Eestlased (vasakult) Jaak Lipso, Aleksei Tammiste ja Priit Tomson piiravad väljakule vajunud ameeriklast, tulevast tipptreenerit Gregg Popovichi.
Eesti – USA (1972). Eestlased (vasakult) Jaak Lipso, Aleksei Tammiste ja Priit Tomson piiravad väljakule vajunud ameeriklast, tulevast tipptreenerit Gregg Popovichi. Foto: Dmitri Prants/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Võtnud Puerto Ricos toimunud 1974. aasta korvpalli MM-turniiri alagrupist hakatuseks kaasa nende võistluste ajaloo tänini suurima võidu 140:48 Kesk-Aafrika Vabariigi üle, jätkas NSV Liidu koondis lõpuni enesekindlalt. Punasärgid alistasid otsustavas mängus ka USA ning kroonitigi maailmameistriteks. Teiste seas riputati turniiri lõpetamisel kuldmedal kaela Priit Tomsonile, kellest sai sedasi kahekordne MM-kuld.

Selle ajaloolise saavutusega pääses eestlane ühe äärmiselt elitaarse klubi liikmeks, sest mehi, kel võidetud kaks korvpalli MM-tiitlit, pole sugugi palju. Õigemini on neid kokku täpselt 17 ja see topeltkullameeste klubi on tõeline legendide seltskond – Steph Curry, Vlade Divac, Sergei Belov, Modestas Paulauskas, Tomson... Väärikas nimekiri!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 15.

Kui aga üles lugeda kõik Tomsoni võidetud suurte tiitlivõistluste medalid, nii MM-kullad (1967 ja 1974), MM-pronks (1970), olümpiapronks (1968) kui ka kolm kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustelt (1967, 1969 ja 1971), ei jää enam mingit kahtlust – tegu on vähemalt Euroopa kui mitte kogu maailma korvpalli ühe tituleerituma mehega tiitlivõistluste arvestuses. Sest on ju kolm või rohkem medalit MM-võistlustelt ette näidata läbi aegade kõigest üheksal korvpalluril, ent üle kahe MM-tiitli pole tallel kellelgi.

Priit Tomson (3. november 1942)

  • OM-pronks (Mexico 1968)
  • Kahekordne MM-kuld (1967, 1974)
  • MM-pronks (1970)
  • Kolmekordne EM-kuld (1967, 1969, 1971)
  • NSV Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe (1967) ja pronks (1971)

Oma edukat teekonda korvpallis alustas Tomson teeneka Jaroslav Dudkini õpilasena, pühendudes lemmikmängule siis ihu ja hingega. 1960. aastal tuli ta Tallinna Mererajooni meeskonna koosseisus NSV Liidu noortemeistriks ja veel abituriendina lisandus sihikindla noormehe medaliarvele Eesti meistritiitel täiskasvanute seas. Oli ilmselge, et nii nagu korvpall sobib Tomsonile, sobib Tomson ka korvpallile.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Sealtpeale kulges tallinlase mängijakarjäär ülesmäge. Peagi kutsus teda NSV Liidu noortekoondis, veel mõni aeg hiljem hakkas ta mängima Ilmar Kullami käe all Tartu Kalevis ning tõusis varsti NSV Liidu esindusmeeskonna huvisfääri, kuhu jäi pidama aastateks 1966–1974.

Kalevi liider

Aastatel 1963–1976 Kalevi esindusmeeskonna koosseisu kuulunud Tomsonit on asjatundjad nimetanud härrasmeheliku käitumisega korvpalliaristokraadiks, kelle arsenali mahtusid korralik tehnika, täpne vise, meisterlik kohavalik ja tulemuslik lauavõitlus. Lisaks jätsid treenerid sageli tema hoolde vastaste suuremate snaiprite ohjamise.

Vabaviskel on Tartu Kalevi mängija nr 11 – Priit Tomson.
Vabaviskel on Tartu Kalevi mängija nr 11 – Priit Tomson. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA

Küllap võinuks selliste mängijaomadustega mees läbi lüüa ka mõnes rajataguses tippmeeskonnas, ent kodunt lahkumist Tomson ei plaaninud. Spordimaailma kohal lehvis paraku raudse eesriide vaim ja pealegi mängis Kalevi meeskond neil aegadel ise vägagi heal tasemel.

Priit Tomsoni MM-medalid

1967 Uruguai

1. NSV Liit
2. Jugoslaavia
3. Brasiilia

NSV Liidu koondise koosseis: Gennadi Tšetšuro, Modestas Paulauskas, Zurab Sakandelidze, Aleksandr Travin, Juri Selihhov, Anatoli Polivoda, Sergei Belov, Priit Tomson, Rudolf Nesterov, Gennadi Volnov, Jaak Lipso, Vladimir Andrejev. Meeskonna peatreener oli Aleksandr Gomelski.

1970 Jugoslaavia

1. Jugoslaavia
2. Brasiilia
3. NSV Liit

NSV Liidu koondise koosseis: Anatoli Krikun, Modestas Paulauskas, Zurab Sakandelidze, Alžan Žarmuhamedov, Aleksandr Sidjakin, Vitali Zastuhov, Sergei Belov, Priit Tomson, Sergei Kovalenko, Jaak Lipso, Aleksandr Belov, Vladimir Andrejev. Meeskonna peatreener oli Aleksandr Gomelski.

1974 Puerto Rico

1. NSV Liit
2. Jugoslaavia
3. USA

NSV Liidu koondise koosseis: Juri Pavlov, Modestas Paulauskas, Valeri Miloserdov, Aleksandr Salnikov, Aleksandr Bološev, Ivan Jedeško, Sergei Belov, Priit Tomson, Aleksandr Bolšakov, Aleksandr Hartšenkov, Aleksandr Belov, Vladimir Žigili. Meeskonna peatreener oli Vladimir Kondrašin.

Tomsonist kujunes Kalevi üks liidreid ja skoorimasinaid ning aastast 1969 ühtlasi selle meeskonna kapten. Tema panus meie kalevlaste toonastesse saavutustesse oli hiiglaslik. Olgu siis tegu medalivõitudega NSV Liidu rahvaste spartakiaadidel, esikohtadega rahvusvahelistel Balti karikaturniiridel või publikut hullutanud pallilahingutega üleliidulises kõrgliigas. On, mida meenutada!

Eesti – USA (1974). Palliga on samal sügisel kümneks aastaks NBAsse läinud Foots Walker, teda katavad Aleksei Tammiste (nr 6) ja Priit Tomson (nr 11).
Eesti – USA (1974). Palliga on samal sügisel kümneks aastaks NBAsse läinud Foots Walker, teda katavad Aleksei Tammiste (nr 6) ja Priit Tomson (nr 11). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Lisalugemist

  • Mart Soidro «Tomson, päikesepoiss» (Tallinn 2012)
  • Vello Lään, Märt Ibrus (koostajad) «Eesti korvpall. Portreed» (Eesti Korvpalliliit 2006)
Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles