Möödunud nädalavahetusel sõidetud Rally Estonial saavutas Hyundai rallimees Thierry Neuville hooaja viienda poodiumikoha. Taaskord kolmandale poodiumiastmele tõusnud belglasele määrati pärast võistlust 2500-eurone rahatrahv meeletu kiiruseületamise eest. Arvestades kõike pääses Neuville ikkagi üsna leebe karistusega.
Eestis kehtivad seadused päästsid meeletult kiirust ületanud Neuville'i karmimast karistusest (2)
Mootoriprobleemide küüsis vaevelnud Neuville kihutas kiiruskatsete vahelisel ülesõidul tavaliikluses 90 km/h alas hoopis 190-ga. Rahvusvaheline Autoliit (FIA) märkas seda GPS-seadme kaudu ning nõnda tuvastatigi rikkumine. Just seetõttu ei saa ka Eesti politsei rikkuja suhtes midagi teha, kuna rikkumist ei tuvastanud korrakaitsja.
«Kui mis tahes töökollektiivis on omavaheline kokkulepe, et GPS näidu alusel võib firma oma kiirust ületanud autojuhte ise vastutusele võtta, siis on see nende kodukord ja kokkulepe. Seda olenemata sellest, kas tegu on rallisõitja, pikamaasõidujuhi, taksojuhi või kellegi teisega,» selgitas Postimehele politsei- ja piirivalveameti peaspetsialist Kerly Virk.
«Politsei tugineb rikkumiste tuvastamisel selgetele reeglitele ja seadustele, et kohelda kõiki võrdsetel alustel. Kiiruse mõõtmise metoodika on seadustes väga selgelt paika pandud. Ühelt poolt nõuab seadus, et mõõtja ise peab olema saanud väljaõppe vastava kiirusmõõtjaga töötamiseks. Teisalt peab seade olema taadeldud ehk vastama kõigile nõuetele. Politsei ei tee ega saagi vormistada protokolli GPS-seadme näidu põhjal, sest need näidud võivad olenevalt seadmest oluliselt erinevaid tulemusi anda,» jätkas Virk.
Seega on ekslik arvata, et politsei käed jäävad sellises olukorras lühikeseks. Politseitöös on esmatähtis täpsus. Kõiki tuleb kohelda samadel selgetel ja õiglastel alustel.
Peale rahatrahvi määras FIA Neuville'ile ka tingimisi karistuse. Järgmistel MM-etappidel tuleb tal olla eriti valvas, sest juhul, kui ta katsetevahelisel ülesõidul veel lubatust vähemalt 30% kiiremini sõidab, peab ta ühe MM ralli vahele jätma.