/nginx/o/2021/08/02/13962927t1h404a.jpg)
50 aastat tagasi, 1971. aasta 8. augustil, said need tuhanded spordisõbrad, kes olid kogunenud Tallinnasse Kalevi spordihalli, et kaasa elada Georg Tenno mälestusvõistlustele atleetvõimlemises, kogeda üht ainulaadsemat hetke Eesti spordiloos – atleetvõimlejate kõrval lisamagnetina täismaja publiku ette astunud Jaan Talts püstitas ühe õhtu jooksul koguni kuus maailmarekordit raskekaalu tõstmises!
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 19.
Need kodupubliku ees tehtud rekordid kinnitasid veenvalt, et käes olid Eesti tõstesporditraditsioonide säravaima esindaja karjääri tippajad, milleni jõudmise tegelikku hinda teab küll ilmselt ainult selle loo peakangelane ise.
Spordiga tegelemist alustas Pärnumaal Massiarus sündinud Talts koduste eeskujul ning jätkas sellega hiljem sihikindlalt nii Tihemetsal põllumajandustehnikumis õppides kui ka sõjaväeteenistuse päevil Ukrainas. Kuigi ta oli tulnud noorteklassis kahel korral kergejõustikus Eesti meistriks, kujunes Taltsi spordiks siiski talle paremini sobinud tõstmine. Ja olgugi et sel alal ta kunagi Eesti meistriks ei tulnudki, oli see kaheldamatult õige valik.
/nginx/o/2021/08/02/13962929t1hd9fa.jpg)
Kompromissitu ja otsekohese loomusega noormees seadis oma silme ette üha uusi sihte. Ta teadis hästi, et edu spordis tuleb läbi järjekindla töö. Ning spordi tegemine oli tema jaoks alati lihtne, ehkki treeningud pidid seejuures olema rasked, sest treenimise eesmärk oli areneda. Võistlustelgi ei jäänud Talts eales rahule pelgalt võiduga, vaid pürgis ikka piiride ületamisele ja rekordite purustamisele, sest üksnes nii nägi ta enda tõelist arengut.
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Talts tõusis Eesti ja omas ajas ka maailma eredaimate sporditähtede sekka ning pälvis kõigi muude tunnustuste kõrval ühtlasi viiel korral Eesti aasta sportlase aunimetuse. Võita olümpiakuld ja -hõbe, lisada selle juurde maailma- ja Euroopa meistri tiitlid, püstitada veel 40 maailmarekordit ning olla valitud rahvusvahelise tõsteliidu kuulsuste halli – see on midagi enamat kui ükski teine Eesti sportlane kunagi suutnud!
/nginx/o/2021/08/02/13962930t1h9eaf.jpg)
Lisaks on Talts ajalukku läinud omalaadse unelmabarjääri purustajana – nimelt alistas ta 1967. aasta NSVL rahvaste spartakiaadil esimese poolraskekaalu tõstjana maailmas kolme toona kasutatud tõsteviisi (rebimine, surumine ja tõukamine) kokkuvõttes ihaldatud 500 kilogrammi ehk poole tonni piiri.
Tema kogusummat 502,5 kg (rebimine 160 kg, surumine 150 kg ja tõukamine 192,5 kg) hinnati sedavõrd kõrgest klassist tulemuseks, et Talts valiti tollel aastal – ja läbi aegade ainsa eestlasena üldse – NSV Liidu parimaks sportlaseks. Peale selle mahtus ta seni ainsa eestlasena maailma 1967. aasta parimate sportlaste esikümnesse.
Mexico OM, 18. oktoober 1968. Poolraskekaal (-90 kg), kolmevõistlus
Müncheni OM, 4. september 1972. Raskekaal (-110 kg), kolmevõistlus
Olümpiamängudel osales Jaan Talts kokku kahel korral. Olümpiadebüüdi tegi ta poolraskekaalu (-90 kg) tõstjana 1968. aasta Mexico mängudel, jäädes seal alla soomlasele Kaarlo Kangasniemile ning võites hõbemedali. Seejärel vahetas eestlaste kangelane aga oma võistluskaalu, hakates kaasa lööma alates 1969. aastast tõstmisesse lisandunud uues kaalukategoorias -110 kg. Just selles kategoorias, mida tunti ka esimese raskekaaluna, tuligi Talts 1972. aastal Münchenis olümpiavõitjaks.
/nginx/o/2021/08/02/13962931t1hf933.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)