:format(webp)/nginx/o/2021/08/02/13963001t1he1c2.jpg)
1901. aasta oktoobris vallutasid tartlaste meeli järjekordsed elukutseliste maadlejate esinemised. Musklites mehed sulatasid publiku südameid koguni sedavõrd sügavalt, et päevakangelased programmi lõppedes vaimustunud kaasaelajate õlgadele tõsteti ja neid hurraahüüete saatel mööda areeni ringi tassiti. Teiste seas hullutas rahvast noor eesti soost vägilane Aleksander Aberg – mees, kelle nime hakkas hiljem kandma selsamal aastal Tartus loodud uus spordiselts.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 20.
Seesugune käitumine – anda seltsidele nimesid alles ise aktiivselt sporti tegevate staaride järgi – polnud maailmas tollal sugugi haruldane. Ja tõepoolest kuulusid uute spordiseltside ristimisel hinnatud inspiratsiooniallikate sekka ka Aberg ning tema mentor, sõber ja kaasteeline Georg Lurich.
/nginx/o/2021/08/02/13963002t1h91ec.jpg)
Nende nimesid kandvaid spordiühendusi leidus kõikjal üle ilma, Riiast kuni New Yorgini välja. Kuid suurimaks kosunud Abergi-nimeline selts asutati just Tartusse ning see tegutseb siiani, olles tänastele spordisõpradele tuntud Tartu Kalevi nime all.
Spordi juurde jõudis 140 aasta eest Harjumaal Kolga mõisas sündinud Aberg koolipoisina Tallinnas elades, hakates käima kangi sikutamas. Esialgu saavutaski ta raskuste tõstmises korralikke resultaate, ent avaram tulevik ootas kehaliselt võimekat noormeest siiski maadlusmatil.
Kogunud sajandivahetuseks töö kõrvalt amatöörina maadeldes esimesed võidud, otsustas Aberg 1901. aastal oma võimed proovile panna Peterburis peetud ülevenemaalistel esivõistlustel ning tegi seda tulemuslikult, võites igati hinnatava II koha. Nii olidki tõusva tähe edasised valikud lihtsad – töömehepõlv tuli vahetada elukutselise jõumehe karjääri vastu!
/nginx/o/2021/08/02/13963003t1hc60b.jpg)
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Uues keskkonnas osutusid Abergi jaoks hindamatuteks temast mõned aastad vanema ning selleks ajaks profimaailmas korralikult kohanenud Lurichi näpunäited. Nagu eespool mainitud, said meestest sõbrad kogu eluks ja võistlusreisegi planeeriti edaspidi tihtipeale ühiselt.
Juba 1901. aastal demonstreeris Aberg õige mitmetel turniiridel ilusat maadlust ning tõusis kiiresti publiku vääramatute lemmikute sekka. Teistest matihuntidest eristasid teda eeskätt viimistletud maadlustehnika ja suur füüsiline vastupidavus, lisaks on asjatundjad eestlase maadlusstiili nimetanud lausa matemaatiliseks, mis tähendab, et see polnud küll väliselt efektne, ent oli see-eest kaalutletud ja tulemuslik. Nii koguneski Abergile aastate jooksul turniirimaadluses rohkesti väärt võite (Hamburg 1909–1910, Viin 1911 jne), ühtlasi pälvis ta elukutseliste maailmameistri tiitli.
I maailmasõja eel ja ajal veetis Aberg paljude teiste maadlusässade eeskujul rohkesti aega Põhja-Ameerikas, osaledes seal menukalt ja võidukalt mitmetel suurtel maadlusturniiridel. Eriliseks muudab selle ajajärgu aga asjaolu, et Aberg oli teadaolevalt üks esimesi (kui mitte üldse esimene) siitkandi sportlane, kes laskis rahvusvahelisel areenil oma nime taha päritolumaaks kirjutada Eesti. Juhtus see tema jaoks edukalt kulgenud 1915. aasta New Yorgi maadlusturniiril. See oli aasta, mil Aberg maadlusmaailma sisuliselt täielikult valitses – mis aitas Eesti nime tutvustamisele ju ainult kaasa!
/nginx/o/2021/08/02/13963004t1h8f39.jpg)
Kuid Abergi huvid olid laiemad kui pelgalt sport. Kaasaegsed mäletavad tema arvestatavat lugemust, samuti huvi erinevate põnevate harrastuste, näiteks purjetamise ja lennunduse vastu.
Tõesti, Aberg on tuntud kui üks esimesi eestlasest lennunduspioneere, kes soetas enesele juba 1911. aastal Saksamaalt isikliku aeroplaani. Kahjuks Eestimaal seda teadaolevalt siiski lendamas ei nähtud ja täpsustamist vajab seegi, kas jõumees ise kunagi lennumasina piloodi kohale istus.
/nginx/o/2021/08/02/13963006t1h4b62.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)