Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

KUULSUSTE HALL ⟩ Esimene saarlasest olümpiavõitja

Voldemar Väli VS Spordi värvides (1930. aastad). FOTO: Karl Akel/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

«Väli on vahva, paremas vormis kui kunagi varem,» kinnitas Eesti Spordileht teadjalt 1926. aasta septembris, vahendades lugejatele uudiseid värskelt Riias lõppenud Euroopa meistrivõistlustelt Kreeka-Rooma maadluses. Põhjust kiitmiseks mõistagi ka oli, sest sulgkaalus kaasa löönud Voldemar Väli oli teinud Läti pealinnas korraliku võistluse ning tulnud esimese iseseisva Eesti maadlejana Euroopa meistriks.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 21.

See võidukas vahepeatus Väli teekonnal maadlusmaailma parnassile leidis õigupoolest aset igati sümboolses paigas. Nimelt toimusid kõnealused EM-võistlused ligi 2000 inimest mahutanud Riia ajaloolises tsirkusehoones, mille kuulus tsirkusejuht Albert Salamonsky oli rajanud juba 1888. aastal ja kus olid varem korduvalt laineid löönud Lurichi ja Abergi juhitud elukutselised jõumehed. Nüüd aga tegid seal kunagiste iidolite jälgedes suuri tegusid meie amatöörmaadlejad.

Voldemar Väli ülemise maadlejana matil vastast murdmas (1930. aastad). FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Ja kuigi Läti spordijuhid eesotsas samal aastal värskelt ROK-i liikmeks saanud Janis Dikmanisega olid teinud head tööd, pälvides oma põhjanaabrite kadeduseks õiguse maadluse tiitlivõistluste läbiviimiseks enne neid, ei lasknud Eesti koondis end kiivusel sugugi pureda ja esines vägagi soliidselt. Matimehed tõid Riiast koju koguni kolm medalit – Väli ajaloolise kulla kõrvale lisasid omalt poolt hõbedased aurahad Osvald Käpp ja Rudolf Loo.

Saaremaa juured

Kuressaares sündinud Välist sai sedasi ilmselt esimene Saaremaa juurtega spordisuurus üldse, ehkki spordi vastu hakkas ta sügavamat huvi tundma alles teismelisena, pärast perega Tallinnasse kolimist.

Proovinud küll esialgu edu saavutada kergejõustikus, mõistis ta peagi, et sealt resultaati ei tule, ja pöördus paljude tollaste noorte meeste kombel jõumeeste esinemistest innustust saanuna maadluse poole. Ning sel alal kehtestaski ta end jõuliselt, tehes maailma maadlusmattidel läbi tulemusliku teekonna.

Voldemar Väli (u 1930). FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Voldemar Väli 

(10. jaanuar 1903 – 13. aprill 1997)

Saavutused maadluses:

OM-kuld (Amsterdam 1928)

OM-pronks (Berliin 1936)

Kahekordne EM-kuld (1926, 1927)

Kahekordne EM-hõbe (1930, 1931)

19-kordne Eesti maadlusmeister

Hea tehnikamaadleja

Väli kuulus Eesti tippu rohkem kui kahe aastakümne kestel, võitis kokku 19 kodust meistritiitlit ning tuli seejuures kergekaalus 13 aastat järjest Eesti meistriks. Rahvusvahelises maadlusilmas kogus sitke saarlane aga tuntust hea taktiku ja oivalise tehnikamaadlejana, kes suutis paljud tasavägised matšid lõpuks ikka enda kasuks keerata.

Kokku esindas Väli Eesti koondist rekordiliselt 34 korda, korjates suurvõistlustelt enda kaukasse tervelt kuus medalit, sealhulgas Kreeka-Rooma maadluse olümpiakulla Amsterdamist (1928), olümpiapronksi Berliinist (1936) ning kaks Euroopa meistritiitlit. See kõik teeb temast ühe tulemuslikuma Eesti maadleja ajaloos.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Meeleolukas seltskond Eesti maadlusmeistrivõistluste osalisi 1930. aasta veebruaris. Kirjus kampsunis Voldemar Väli seisab esimeses reas paremalt teisena, käed rinnal. FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Olümpiavõitja

Olümpiadebüüdini jõudis Väli 1924. aastal Pariisis, jäädes siis veel medalitest kaugele. Ent neli aastat hiljem Amsterdamis oli kõik hoopis teisiti. Nüüd läbis ta olümpia maadlusturniiri enesekindlalt, kogudes ühe võidu teise järel ning ei löönud kõhklema ka kullaheitluses, kus teda ootas Pariisi mängude pronksimees Erik Malmberg, Rootsist pärit kauane tugev konkurent, kellega eestlane oli kulla peale heidelnud juba kaks aastat varem Riias.

Tasavägiseks osutus nende maadlus ka seekord, lõppedes ometi taas Väli võiduga. Kuld oli käes – ja seda matšiga, milles näidatut pidas meie mees tagantjärele üldse oma elu parimaks maadluseks!

Amsterdami OM. 2.–5. august 1928

Sulgkaal (–62 kg), Kreeka-Rooma maadlus

1. Voldemar Väli (Eesti)

2. Erik Malmberg (Rootsi)

3. Gerolamo Quaglia (Itaalia)

Olümpiateed soovis Väli tiitlikaitsjana jätkata neli aastat hiljem Los Angeleses, kuid sinna kodumaalt kahjuks sportlasi ei lähetatudki. Siiski oli ta uuesti kohal 1936. aastal Berliinis, võites seal karjääri teise olümpiamedali.

Berliini OM. 6.–9. august 1936

Kergekaal (–66 kg), Kreeka-Rooma maadlus

1. Lauri Koskela (Soome)

2. Jozef Herda (Tšehhoslovakkia)

3. Voldemar Väli (Eesti)

Ja seegi polnud kõik, sest kogenud matihundina valmistus ta veel 1940. aasta olümpiaks Helsingis. Paraku jäid need mängud mäletatavasti sõja puhkemise tõttu toimumata, lõpetadeski sisuliselt tema pika rännaku suures spordis.

Lisalugemist

  • Tiit Lääne (koostaja) «Voldemar Väli» (Tallinn 2007)
  • Tiit Karuks «Kaheksa kanget. Valitud usutlused» (Tallinn 2015)
Tagasi üles
Back