Riigikontrolli aruanne riigi tegevusest tippspordi toetamisel kinnitab, et Eesti spordisüsteemi rahastamise tase on hea, teatab kultuuriministeerium.
Kultuuriministeerium: tippspordi toetamine on olnud tulemuslik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hinnang tugineb teadlaste poolt välja töötatud metoodikale, mis uurib spordisüsteemi oluliste elementide arengutaset konkreetses riigis. Saavutusspordi rahastamine ja edu rahvusvahelisel tasandil on omavahel seoses,» väidab ministeerium, «Seda tõestab ka Eesti tippsportlaste suur edu rahvusvahelistel võistlustel.»
Kultuuriministeeriumi asekantsler spordi alal Tõnu Seil selgitab, et riigi esmane ja kõige olulisem ülesanne on luua kõigile tingimused igapäevaseks spordiharrastamiseks ning ministeerium peab jätkuvalt oluliseks kõigi spordialade toetamist.
Auditis välja toodud ettepanekut, et tippspordile tuleks seada selged eesmärgid, mida oleks võimalik planeerida ning mille täitmist oleks võimalik hinnata, asekantsler Seil ei jaga. Tema sõnul tuleb luua tingimused tipptulemusteni jõudmiseks, aga saavutussport ja tippsport iseenesest ei saa olla eesmärgiks omaette, samuti ei ole võimalik tipptulemuste osas eesmärke seada ning medaliarvestust planeerida.
Asekantsler Seil ütleb, et spordi toetamise põhimõtted on läbipaistvad, kuid neid saab veelgi täiustada. Rahaeraldamise veelgi paremaks toimimiseks on ministeerium ette valmistanud määruse «Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahendite jaotamise kord» uue tervikteksti, mis muudab spordiorganisatsioonidele eraldatavate toetuste jaotamise protseduuri veelgi selgemaks.
«2012. aastal eraldatakse spordialaliitudele toetust juba uute kriteeriumide alusel. Sport on Eestis detsentraliseeritud ning spordialaliidud oma otsustes iseseisvad,» märgib Seil.
Kultuuriministeerium jagab auditis toodud seisukohta, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata noorte talentide leidmise ja arendamise süsteemile. Selle tõhustamiseks plaanib Kultuuriministeerium lähiajal koos spordialaliitudega arutada andekate noorte või juunioride vanuseklassi kuuluvate sportlaste tulevikuvõimalusi.
Samuti on ministeeriumi eesmärk treenerite ühiskondliku positsiooni tugevdamine. Riigikogu spordi- ja kehakultuuri toetusrühm, Kultuuriministeerium, EOK, Eesti Treenerite Liit, KOVi esindajad, spordialaliidud ja Haridus- ka Teadusministeerium korraldavad lähiajal selleteemalise ümarlaua.
Praegu on Eesti Spordiregistris olemas info üle 3500 kutsega treeneri kohta, kes saavad koolitust kutse omandamiseks ja hiljem täienduskoolitust selle kutse tõstmiseks ja kinnistamiseks.