STAADIONIJUTUD Karel Tilga: kõikide asjade kokkulangemisel võib 9000 punkti tulevikus alistuda

Copy
Karl Rinaldo (vasakul) ja Karel Tilga.
Karl Rinaldo (vasakul) ja Karel Tilga. Foto: EKJL

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate «Staadionijutud» 37. osas on saatekülaliseks tänavu Eesti läbi aegade üheks paremaks mitmevõistlejaks kerkinud olümpialane Karel Tilga.

Valgamaalt Pukast pärit 23-aastane Tilga viis talvel isikliku rekordi 7-võistluses 6264 punktini ja kevadel 10-võistluses kohe 8484 punktini. Suve alguses võitis kahemeetrine mees USA üliõpilasmeistrivõistlused ja pääses oma esimesele olümpiale. Kui panna kokku kõik sisehallis ja väljas staadionil tehtud tulemused, siis suutis ta isikliku rekordi püstitada tänavu suisa 12 üksikalal. Vaid kettaheites jäi varasem tippmark veel napilt löömata.

«Olen oma sportlaskarjääri jooksul palju arenenud. Just treeningutel on see, et kui varem läks üks ala aia taha, siis mõtlesin: nüüd ma ei oska seda ala. Aga nüüd, mil olen arenenud, saan aru, et vahel lihtsalt pole minu päev. Hea näide on kuulitõuge. Tegin sel aastal vist ühe hea kuulitrenni, kus tõukasin üle 15 meetri. Aga võistlustel ei saanud ma tänavu vist kordagi 15 meetrist kehvemat tulemust kirja,» ütleb Tilga.

Tokyo olümpiast kujunes Eesti kümnevõistluse-triole raske katsumus. Tilga, kes läks ainsana avapäeva hommikul meie meestest soojendust tegema täiesti tervena ja hea vormi pealt, tegi vahetult enne 100 meetri jooksu tagareiele liiga ega saanud samuti endast maksimumi välja võtta. See, et Tilga võistlus ebaõnnestus närveerimise pärast, nagu arvasid mitmed kohapeal olnud Eesti reporterid, oli vale.

«Eks ma pabistasin ka, sest see pole hea tunne, kui lähed oma esimesele olümpiale ja tunned call roomis jalga venitades, et tõmbad tagareie ära. Proovisin enne tunnelist staadionile minemist starte teha ja sain aru, et ei suuda valuta joosta. Seepärast nägin ilmselt ka väga närviline välja kaamerate ees,» meenutab Tilga, kes suutis vigastusest hoolimata võtta odaviskes võimsa isikliku rekordi 73.36-ga alavõidu.

Lapsena kõikidest treeningutest, mida Pukas pakuti, osa võtnud Tilga hindab oma eduloos kõrgelt vanemate rolli. «Mul on vist üldse kõige toetavamad vanemad. Mäletan, et kui ma olin umbes 16-aastane, siis hakkas isa nalja tegema, et ta tuleb isegi mu kehalise kasvatuse tunde vaatama. Ta oli nii suur spordifänn, et käis alati kõikidel mu võistlustel. Nii ema kui ka isa on alati olnud väga toetavad minu sporditegemise osas,» tunnustab Tilga.

Järgmisel aastal loodab Tilga parandada tippmarki ennekõike kümnevõistluses, kus näeb hetkel varu rohkem kui seitsmevõistluses.

«Tänavuse siserekordiga tegin endal elu väga raskeks. Kui suudaksin uuesti teha üle 6200, siis oleksin väga rahul. Aga kümnevõistluses polnud mu tänavune rekordivõistlus kaugeltki ideaalne võistlus. Usun, et 8600 võiks olla hea ja ka realistlik eesmärk uueks hooajaks,» arvab Tilga. «Pikemas plaanis olen alati öelnud, et kui mu eesmärk oleks 8500 punkti, siis poleks mõtet sporti teha. Eesmärk on ikkagi olla kõige parem ja teha kunagi 9000 punkti. Eks igaüks saab ise otsustada, kui realistlik see on, aga selle nimel ma igapäevaselt trenni lähen. Kõikide asjade kokkulangemisel võib see ühel päeval õnnestuda, kuigi ei pruugi.»

Pikas intervjuus räägib Tilga muuhulgas oma hilisest kergejõustiku juurde jõudmisest, treeneritest, konkurentidest, USA ülikoolisüsteemist ja elukaaslasest, Hiina seitsmevõistlejast Ninali Zhengist. Saate lõpus selguvad ka viimaste küsimusmängude võitjad ja esitatakse uue nädala küsimus. «Staadionijutte» juhib Karl Rinaldo.

Tagasi üles