KUULSUSTE HALL ⟩ Kolme hüppega eestlaste südamesse ja olümpiakullale

Moskva 1980. Jaak Uudmäe teel olümpiavõidule. Foto: Endel Tarkpea/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1980. aasta 25. juuli õhtul Moskvas, Lužniki staadionikatlas valitsenud olümpiamelust võis tähelepanelik kõrv üles korjata omajagu ootusärevat eestikeelset suminat.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. See lugu on järjekorras 23. Eelnevaid vaata SIIT.

Selle põhjustajad olid tulnud kaasa elama olümpiamängude kolmikhüppefinaalile ja seal osalevale omakandimehele Jaak Uudmäele. Olles võitnud olümpia eel järjepanu hõbemedaleid üleliiduliselt rahvaste spartakiaadilt (1979), suveuniversiaadilt (1979) ja Euroopa sisemeistrivõistlustelt (1980), saabus Uudmäe nüüd Moskvasse õigustatult kõrgete lootustega ning rõõmustaski poolehoidjaid nii olümpiavõidu kui ka tänaseni kehtiva Eesti kolmikhüpperekordiga 17.35!

Eesti spordisõbrad teemakohase loosungiga Moskvas Jaak Uudmäele kaasa elamas (1980). Foto: Endel Tarkpea/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Sportlastee startis maaülikoolist

Oma esimesed sammud tippspordis astus sel nädalal sünnipäeva tähistav Uudmäe seejuures tavatult hilja. Innustunud kergejõustikust küll juba keskkoolipäevil Tartus, alustas tulevane olümpiavõitja tõsiste ja regulaarsete treeningutega siiski alles pärast kõrgkooliõpingute juurde jõudmist maaülikoolis (toonase nimega Eesti Põllumajanduse Akadeemias).

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Eeldused kaugele küündivateks hüpeteks olid sihvakale tudengile aga looduse poolt kaasa antud ja nii, sihipärase harjutamise lisandudes, võiski ta varsti ette näidata paljulubavaid tulemusi, mis muutsid kolmikhüppe Eesti publiku jaoks kiiresti põnevusalaks ning avasid hiljem kokku üheksal korral Eesti rekordit uuendanud mehele mõne aja möödudes ühtlasi NSV Liidu koondise ukse.

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste debüüdi tegi Uudmäe aastal 1977, olles enne seda tulnud esimest korda NSV Liidu sisemeistriks. Seejärel pistis ta paari järgneva hooaja jooksul vöö vahele mitmeid medaleid Euroopa sisemeistrivõistlustelt, alistades 1979. aastal esimest korda ihaldusväärse 17 meetri piiri.

Jaak Uudmäe ja Viktor Sanejev Moskva olümpiamängudel (1980). Foto: Endel Tarkpea/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Jaak Uudmäe (3. september 1954)

• Olümpiavõitja (Moskva 1980)
• Sise-EM-hõbe (1977, 1980) ja –pronks (1979)
• Euroopa karikavõistluste võitja (1981)
• Kolmekordne NSV Liidu meister
• Mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik
• Kahekordne Eesti aasta sportlane (1979, 1980)

Pingelised olümpiahetked Moskvas

Toonase emajõeateenlase tippaeg suures spordis saabus aastal 1980, mil ta suutis lisaks Moskvast võidetud olümpiakullale hoida hooaja lõpuni enda käes maailma edetabelijuhi positsiooni.

Jaak Uudmäe ja tema olümpiakuld (1980). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Kuid see edu ei tulnud kergelt. Lääneriikide boikotikampaania jättis küll võistlustelt eemale alati pikkadeks õhulendudeks võimelised ameeriklased, ent näiteks mõne aja eest võimsa maailmarekordi 17.89 püstitanud brasiillane João Carlos de Oliveira oli stardis. Ja tugevaid konkurente jagus NSV Liiduski, eesotsas kolm järjestikust olümpiakulda (1968–1976) võitnud Viktor Sanejeviga, kes lootis kodusel olümpial kahtlemata nautida järjekordset triumfihetke.

Lisaks, nagu tagantjärele teada, läksid Moskva mängude korraldajad edu nimel jõuliselt reeglite väänamise teed ja kolmikhüppevõistlused ei olnud siin erand. Hiljem on esitatud kahtlusi mitmete hüpete lugemata jätmise või neile mõõdetud pikkuse korrektsuse kohta ning see puudutas meiegi meest, sest üleastutuks märkisid kohtunikud ka ühe Uudmäe ülipika soorituse.

Niisiis oli õhkkond areenil püsivalt elektriline ja kuigi eestlane oli kolmanda vooruga sisse võtnud liidripositsiooni, ei saanud ta end kindlalt tunda kuni peakonkurendi Sanejevi viimase katseni, mis oligi kaugelt üle 17 meetri pikk. Eesti leeri kergenduseks tõi see kolmekordsele olümpiavõitjale lõpuks siiski vaid hõbemedali.

Meeste kolmikhüppe tulemused Moskva olümpiamängudel 1980

1. Jaak Uudmäe (NSV Liit) 17.35
2. Viktor Sanejev (NSV Liit) 17.24
3. João Carlos de Oliveira (Brasiilia) 17.22

Peale võitu tekkinud pinged elas Uudmäe hiljem omal otsekohesel moel välja Eesti ajakirjanike ette astununa raadioeetris, vastates küsimusele, et mida ta Sanejevi viimase katse eel tundis: “Kartsin, et nad mõõdavad talle ära!” Säärane sirgjoonelisus ehmatas neil keerulistel aegadel paljusid, ent liiga suurt pahandust vastsele olümpiakangelasele sellest õnneks ei sündinud...

Olümpiavõidust motivatsiooni leidnuna jätkas Uudmäe sportlasteed lootuses kaasa lüüa järgmistelgi mängudel, mis pidid aset leidma 1984. aastal USAs, Los Angeleses. Paraku NSV Liidu sportlased sellele spordipeole poliitilistel põhjustel osalema ei jõudnud ja nii Jaak Uudmäe võistluskarjäär ühel hetkel otsa saigi. Küll aga ei tähendanud see, et Uudmäe nimi kolmikhüppesektorist kadunud oleks – on ju sel alal hilisematel aegadel edukalt võistelnud ja Eesti meistrivõistlustelt medaleid noppinud ka tema lapsed Jaanus, Jaak Joonas, Meelis ja Merilyn Uudmäe.

Lisalugemist

• Tiit Lääne «Jaak Uudmäe» (Tallinn 2004)
• Deivil Tserp (koostaja) «Eesti kergejõustiku kullakamber» (Tallinn 2010)