Kogenud Avo Keel ütles juba mõned päevad enne Tallinnas toimuva EMi alagrupiturniiri algust: «kõik märgid näitavad», et tema tüüritav Läti koondis alistab avamängus Eesti. Olgugi, et tegemist oli eelkõige lõõpimisega, siis nõnda läkski: lõunanaabrid panid 1. septembril oma paremuse maksma 3:1.
Prohvetiks osutunud Avo Keel: naine õpetas mulle, et kui kogu aeg kaotad, siis kunagi ikka võidad
«Ma kõiki märke siis veel ei avaldanudki. Tahtsin öelda, et kohe valitakse Eestile president [Alar] Karis, kes on näopoolest Läti presidendi [Egils Levitsiga] sarnane. Kõige tähtsam asi jäi ütlemata,» viskas Keel ka pärast võitu villast.
Ta jätkas sarnasel lainel: «Mu naine pole küll ametilt matemaatik, aga ta on väga kõva matemaatik. Tema on mulle õpetanud, et kui kogu aeg kaotad-kaotad-kaotad, siis kunagi ikka võidad.»
Tabavalt öeldud, sest enne tänast võitis Läti viimati Eestit 2013. aastal. Järjest kaotati 11 kohtumist. Veidi tõsisemalt rääkides selgitas Keel, et sel korral suudeti koduperemeeste mäng piisavalt hästi läbi hammustada.
«Arvan, et üks võidu põhjuseid oli meie blokk-kaitse. Rünnak oli Eestiga ühte auku. Meie servi vastuvõtt oli traditsiooniliselt 20 protsenti kehvem, mis on väga suur vahe. Blokk oli 13:7 meie kasuks, pluss kaitsemängu teemad,» juurdles Keel.
«Ma ei saa öelda, et oli väga lihtne, aga võttis natuke aega ja saime [Robert] Viiberi mängu lugemisega ree peale. Siis tuli [Renet] Vankeri vahetus. Hakkas tulema rohkem keskelt kuue pealt pipe'i. Ootasime, kas tuleb edasi. Tuli. Kohendasime oma asju ja ikka tuli edasi. Ütleme, et sünnitusvalud olid täna väikesed.»
Vaatamata üllatusvõidule kogenud treener pilvedesse ei tõuse. «Meie probleem number üks oli Eesti, sest nendega oli esimene mäng. Probleem number kaks on Horvaatia, sest nendega on teine mäng,» selgitas Keel.
«Raske öelda, mis tänane võit annab. Neli mängu on veel mõlemal ees. Mina olen ka selleks valmis, et rohkem ei saagi äkki. Kui ei saa, siis järelikult on teised paremad. Aga hea on võiduga alustada. Meie mentaalne foon tõusis sellega kõvasti!»