Intriigid viisid autoliidu juhtide hulgast neli inimest

Autospordiliidu senine peasekretär Arno Sillat otsustas pärast uue juhatuse valimist tööst loobuda. Foto: Liis Treimann

Reedel valitud Eesti Autospordiliidu uuest juhatusest otsustasid kolm liiget juba tagasi astuda. Tööst loobumisest teatas ka alaliidu peasekretär Arno Sillat.

Tagasiastujad olid koduse autospordi juhtimise juures vanad olijad: endine alaliidu president Toomas Sildmäe, kümmekond aastat rallikomitee esimees olnud Indrek Ilomets ja alates sügisest alaliidu presidendi kohuseid täitnud Marek Kiisa. Ootamatult kolme liikmeta jäänud juhatus pole veel esimeest valinud, sobivat kandidaati pole leitud ka presidenditoolile.

«Päris juhitamatu alaliit siiski pole,» arvas juhatuse liige Oleg Gross. «Vastavalt seadusele peaks Sillat tegutsema peasekretärina märtsi alguseni, lisaks jätkavad juhatuses tööd mitmed varemgi sinna kuulunud inimesed. Kompetentsi peaks jätkuma.» Samas möönis Gross, et mitme inimese üheaegne tagasiastumine tekitab alaliidu juhtimises parasjagu segadust.

Autospordiliidu siseelu tundvatele inimestele polnud asjade selline käik kuigi suur üllatus. Viimasel ajal oli välja kujunenud selgelt kaks leeri. Ühe poole moodustasid vanad olijad, kes kuulunud aastaid autospordi juhtimise juurde, teise poole aga uued tulijad, kes nägid seni võimul olnud seltskonna tegevuses selget stagnatsiooni.

Neli kuud kestnud eeltöö tulemusena kutsuti möödunud reedel kokku autospordiliidu üldkogu, et muuta põhikirja ja valida uus juhatus. Seni presidendi staatuses olnud juhatuse esimees Kiisa ei oodanud teise seltskonna pealetungi ja pani paberile meeskonna, keda soovis juhatuses näha. Koosolekueelsel õhtul saatis ta nimekirja nendele inimestele laiali ning enamikuga vestles ka telefonitsi. Oma tulevikuideid oli ta tutvustanud juba varem.

Koosoleku eel teatasid aga Markko Märtin, Oleg Gross, Arvo Ojaperv ja Erik Lepikson, et taandavad end Kiisa nimekirjast ja kandideerivad juhatusse hoopis teises, väidetavalt
Aivo Pärna eestvedamisel koostatud nimekirjas. Lõpuks otsustas üldkogu, et hääletamisele pannakse kõik kahes nimekirjas olnud inimesed, kellest valituks osutusid 12.

Kirju taustaga ärimees

Viis päeva pärast juhatuse valimist, kolmapäeva pärastlõunal, avaldas Gross Postimehega vesteldes imestust, miks nüüd tagasiastumisest teatanud inimesed sellest plaanist kohe ei rääkinud. Kuigi tegemist oli teise leeri tegelastega, oldi valmis tegema nendega tihedat koostööd. «Näiteks Kiisale tahtsime pakkuda juhatuse esimehe kohta,» kinnitas Gross. «Nüüd aga oleme olukorras, kus juhatuse koosseis on väga ühe ala – autoralli – poole kaldu. Ma ei pea seda õigeks.»

Tegelikult olid rallimehed uues juhatuses ülekaalus ka kolme mehe lahkumiseta. Ja just see oli ka üheks loobujate peamiseks argumendiks. Nende sõnul oli alaliidu senine poliitika võimalikult laiapõhjaline – peale ralli jagus tähelepanu ka ringrajasõidule, rallikrossile, kiirendajatele ja kardipoistele. Uute inimeste poolt pelgasid nad aga kogu tegevuse kallutamist ralli poole.

Valijatelt tugeva mandaadi saanutena tagasiastumist ei pidanud nad siiski nende poolt hääletanud klubide altvedamiseks.

Vanu olijaid ärritas Pärna aktiivne tegevus. Villu Reiljani korruptsiooniloos ühe peategelasena kuulsust kogunud ja selletagi üsna kirju minevikuga Pärnast sai aktiivne rallihuviline pärast seda, kui tema poeg Sander selle alaga tegelema hakkas. Viimastel aastatel on papa Pärn olnud kohal igal poja võistlusel ja salvestanud kõik ta tegemised videolindile. Kuna Sander Pärn sõidab Märtinile kuuluva MM-Motospordi värvides, on tema seotus selle seltskonnaga mõistetav.

Autospordiringkondades levib aga kahtlus, et varem suusaliidu juhatusse kuulunud Pärn sokutas end autospordi juhtimise juurde vaid isikliku kasu eesmärgil ja kogu tema huvi piirdubki poja käekäigu eest hoolitsemisega. Just peatselt 20. sünnipäeva tähistavale Sander Pärnale viidates räägitakse FIA ja Eesti riigi koostöös autospordiliidule noortetööks eraldatavast 100 000
euro suurusest toetusest ja arutletakse, kuidas seda ikka jaotatakse.

Tõsi, tegelikult pole põhjaliku lepinguga seotud toetussumma ebaotstarbeline kasutus  mõeldav – seda meelt on ka näiteks Kiisa, kes kirjutas toetuse eelmise juhatuse hea töö arvele.

«Viimasel ajal on alaliit liikunud stabiilselt paremuse poole,» märkis Kiisa. «Lisaks FIA ja riigi toetusele võivad juba lähiajal jõuda kolm autosportlast – Kevin Korjus, Sten Pentus ja Ott Tänak – sarnaselt olümpiaalade esindajatega riiklikule palgale. Jaanipäevaks valmib uuenenud Pärnu ringrada ja see pole sugugi ainult ringrajasõitjatele, vaid aitab ka meie rallimeestel muutuda asfaldil kiiremaks.»

Kiisa loetletud tegevuste nimekiri jätab soliidse mulje, ometigi heidavad autospordis võimu võtnud inimesed senistele juhtidele ette just vähest reaalset tegevust.

Kellega ka ei räägiks, ikka läheb jutt rallile. Osa inimeste arvates on see ka õigustatud – rallil on alaliidu tegevuses ja tuludes oluline roll ning sõitjaidki on rohkem kui ükskõik millisel teisel alal. 800 litsentseeritud rallimehe kõrvale on panna umbes 30 registreeritud ring­rajasõitjat.

Kuigi ralli oli ja on populaarne, tammuti arengu mõttes aastaid paigal. Kriitikute arvates ei aidatud võistluste korraldajaid, võistluskalender oli halb, noorteprojektideks ei leitud raha ning noortele pole loodud koolitusprogramme.

Kui võimult tõugatud inimesed juhtisid tähelepanu asjaolule, et Märtin ja Gross kuulusid viimase aasta jooksul ka vanasse juhatusse, ent ei rääkinud toona konkreetsetest sammudest midagi, oli Grossil vastus varnast võtta: «Arvan, et praegused muutused ongi meie töö tulemus.»

Märtin ei taha juhi kohta

Küsimuse peale, kuidas minnakse edasi, pole kummalgi leeril ühest ja selget vastust. Vanad olijad kostsid diplomaatiliselt, et ilmselt on nad jäänud ala juhtimise juurde liiga kauaks, ja andsid mõista, et olukorra lahendamine pole enam nende ülesanne. «Võib-olla ongi parem vaadata asju mõnda aega kõrvalt,» märkis Kiisa. «Usun, et Eesti autospordis liiguvad sellel ajal asjad ikkagi paremuse suunas.»

Uued inimesed on aga keerulises seisus. Gross tunnistas, et uuest peasekretärist pole nad mõelnudki, juhatuse esimehe valimisteni jõutakse aga ilmselt reedel. Vähemalt kuni uue üldkoguni ei saa juhatusest lahkunud liikmeid asendada, seega tehakse esimehe valik üheksa inimese seast. Postimehe andmetel võib selleks saada Erik Lepikson. Kogu selle tiiva ideoloogia juhiks on aga ikkagi Märtin, keda juhatuse esimehe koht ei huvitavat.

Kuid kellest saab autospordiliidu president? Vanasti kuulus see tiitel automaatselt juhatuse esimehele, kuid reedel kinnitatud uue põhikirja järgi on need ametid lahus. Väidetavalt mängisid paleepöörde kavandajad alguses Märtini kaardile, kuid Eesti kõigi aegade parim rallimees teatas, et pole sellestki rollist huvitatud. Järgmisena pakuti välja Grossi nimi, kuid ka Virumaa ärimees lükkas selle au tagasi.

«Loomulikult oleks Märtin sellele kohale parim kandidaat, kuid ta pole veel selleks valmis. Me ei pea kiirustama, presidendi koht jääb esialgu tühjaks, reaalset tööd see ei sega,» leidis Gross.