KUULSUSTE HALL ⟩ Meie mees, kes valiti Euroopa parimaks korvpalluriks

Joann Lõssov 1950. aastatel. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1947. aasta kevadel Prahas peetud korvpalli EM-võistluste finaalturniiril tõusis Vana Maailma korvpalli absoluutsesse tippu tallinlane Joann Lõssov, kelle sünnist täitub sel nädalal 100 aastat.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 24.

Kuuludes koos kaasmaalase Ilmar Kullamiga esmakordselt Euroopa meistriks kroonitud NSV Liidu koondise ridadesse, suutis Lõssov neil võistlustel näidata lausa sedavõrd head vormi, et tunnistati turniirist kokkuvõtte teinud ajakirja Kehakultuur sõnutsi «oma täiusliku mängutehnika ja taipliku mängu tõttu» Euroopa parimaks korvpalluriks ning pälvis ühtlasi asjakohase eriauhinna!

Olla hinnatud parimaks mõne võistkondliku sportmängu tiitlivõistlustel – see on Eesti spordiloos ainulaadne saavutus, mille muudab käesoleval juhul veelgi erilisemaks tõsiasi, et õigupoolest võinuks Tallinna poiste hoovi- ja koolispordist võrsunud Lõssov tähtede poole pürgida teistelgi spordialadel. Harrastas ta ju edukalt erinevaid sportmänge ning on teadaolevalt üldse ainus, kes tulnud Eesti meistriks kolmes tuntumas käte abil mängitavas pallimängus – käsi-, korv- ja võrkpallis.

Joann Lõssov (palliga) aktsioonis Leningradi meeskonna vastu (u 1950). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Koduses paremikus

Ometi osutus mitmekülgse mängumehe suurimaks armastuseks just korvpall, milles ta äratas tulevikumehena tähelepanu juba 1930. aastate lõpul. Võttes eeskuju 1939. aastal Euroopa meistriks pärjatud Leedu tippmängijatest, tegi Lõssov neil aegadel innukalt individuaalset tööd ning kujundas oma trumbiks hea pallikäsitluse ja tehnilise mängustiili.

Hetk 1951. aasta EM-võistluste kohtumisest NSV Liidu ja Tšehhoslovakkia koondiste vahel. Joann Lõssov (tumedas särgis nr 6) jälgib heitlust palli pärast. Foto: Miroir Sprint/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Joann Lõssov (10. september 1921 – 3. august 2000)

• OM-hõbe korvpallis (Helsingi 1952)
• Kahekordne EM-kuld korvpallis (1947, 1951)
• NSV Liidu meister korvpallis (1949)
• Eesti meister korvpallis, võrkpallis ja käsipallis
• Korvpalli EM-võistluste parim mängija (1947)
• Treenerina kahekordne EM-kuld naiste korvpallis (1954, 1956)

Kuid päriselt jõudis Lõssov suure korvpalli juurde alles pärast II maailmasõja lõppu, tehes siis kaasa Eesti esindusmeeskonna koosseisus ning võites mitmeid medaleid üleliidulistelt meistrivõistlustelt. Osaline oli Lõssov ka Eesti korvpalli ühe olulisema võidu sepistamisel, tulles 1949. aasta suvel Harkivis Tartu ülikooli spordiklubi (ÜSK) meeskonna ridades NSV Liidu meistriks. Sellel tasavägisel turniiril oli enne viimast vooru kullavõimalus veel kolmel võistkonnal – Moskva armeeklubil VVS, Kaunase KKI-l ja ÜSK-il – ent siiski jäi peale eestlaste tahe ning viimasel päeval saadud heas stiilis võit Kaunase üle tõi kuldmedalid tookord Tartusse.

NSV Liidu koondises

Aastail 1947–1952 mahtus Lõssov ühtlasi NSV Liidu koondisse, võites selle aja jooksul kaks EM-kulda (1947 ja 1951) ning hõbemedali 1952. aasta Helsingi olümpialt. Seejuures täitis Lõssov mõnda aega koguni koondise kapteni kohuseid, aidates selles rollis kaasa ka punasärkide hõbemedalivõidule Helsingis.

Joann Lõssov Hiina korvpallureid juhendamas (1950. aastad). Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Joann Lõssovi medalivõidud

1947. aasta EM-võistlused (Praha, 27. aprill – 3. mai)

1. NSV Liit
2. Tšehhoslovakkia
3. Egiptus

NSV Liidu koondis mängis koosseisus Juri Ušakov, Vassili Kolpakov, Stepas Butautas, Joann Lõssov, Jevgeni Aleksejev, Nodar Džordžikia, Anatoli Konev, Otar Korkia, Ilmar Kullam, Vytautas Kulakauskas, Aleksandr Moissejev, Justinas Lagunavičius, Kazys Petkevičius, Sergei Tarassov

1951. aasta EM-võistlused (Pariis, 3.–12. mai)

1. NSV Liit
2. Tšehhoslovakkia
3. Prantsusmaa

NSV Liidu koondis mängis koosseisus Viktor Vlassov, Vassili Kolpakov, Jevgeni Nikitin, Joann Lõssov, Heino Kruus, Juri Larionov, Anatoli Konev, Otar Korkia, Ilmar Kullam, Aleksandr Moissejev, Stepas Butautas, Anatoli Belov, Justinas Lagunavičius

1952. aasta olümpiamängude korvpalliturniir (Helsingi, 13. juuli – 2. august)

1. USA
2. NSV Liit
3. Uruguai

NSV Liidu koondis mängis koosseisus Stepas Butautas, Nodar Džordžikia, Anatoli Konev, Otar Korkia, Heino Kruus, Ilmar Kullam, Justinas Lagunavičius, Joann Lõssov, Aleksandr Moissejev, Juri Ozerov, Kazys Petkevičius, Stasys Stonkus, Maigonis Valdmanis, Viktor Vlassov

Sportlaskarjääri lõpetamise järel sai Lõssovist aga edukas treener, kusjuures aastail 1953–1958 suunas ta selles ametis NSV Liidu naiste korvpallikoondise tegemisi ning tuli koos naiskonnaga kahekordseks Euroopa meistriks. Haruldane tulemuslikkus – olla kahekordne Euroopa meister nii mängija kui ka treenerina!

Hilisematel aastatel töötas 1950. aastatel toonases Leningradis kõrgema kehakultuurihariduse omandanud Lõssov pedagoogina Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis, oli aktiivne spordiürituste korraldaja ning samuti populaarsete sportlike saadete juht Eesti Televisiooni ekraanil.

Joann Lõssov oli tuntud ka aktiivse spordiürituste vedajana (1974). Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Lisalugemist

• Joann Lõssov, Paavo Kivine «Elu on mäng» (Olympia 1998)
• Vello Lään, Märt Ibrus (koostajad) «Eesti korvpall. Portreed» (Eesti Korvpalliliit 2006)