Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Noored sidemängijad EMi karastusest. Viiber: midagi kripeldama ei jää. Vanker: tahtnuks rohkem mängida

Robert Viiber. FOTO: Sander Ilvest

Tallinnas peetud võrkpalli EMil jäid Eesti koondisest enim avalikkuse hambusse noored sidemängijad Robert Viiber (24) ja Renet Vanker (22), kes pidid täitma Kert Toobali suured saapad. Kuigi mõlema suunas lendas siit-sealt kriitikanooli, võib julgelt öelda, et häbisse ei jäänud kumbki. 

Tasub meeles pidada, et tegemist oli nende esimese tiitlivõistlusega ning ka igapäevaselt mängitakse oluliselt madalamal tasemel. Suve jooksul said võimalusi mõlemad. Kui esialgu täitis esinumbri rolli pigem Vanker, siis EMil oli põhimees Viiber.

«Olin valmis, sest Kert ei mänginud juba Kuldliigas. Arvasin, et see võib juhtuda. Tulingi selle mõttega peale, et mängin nii nagu oskan. Midagi paremat niikuinii teha ei suuda. Mängin oma välja ja tuleb, mis tuleb,» sõnas Viiber pärast viimast lahingut. 

«Alati tahaks paremat. Oli häid hetki, aga ka halbu. Tegin väga häid otsuseid, aga ka valesid. Midagi kripeldama ei jää. Andsin endast maksimumi – selline on tulemus. Loodan, et inimestele ja meeskonnale sobib, mida teen.»

204-sentimeetrine pallur tunnistas, et ta jälginud EMi jooksul absoluutselt, mida meedias temast räägiti. «Ma ei loe uudiseid ega midagi. Võib-olla nüüd hakkan huvi pärast lugema, mida n-ö tarkpead-kommentaatorid ütlevad ja milliseid artikleid kirjutatakse.»

Kodusel suurturniiril episoodiliselt platsile pääsenud Vanker tegi viimase mängus Prantsusmaa vastu korraliku esituse. 0:3 kaotusest ta meeskonda päästa ei suutnud, ent veidi vähem kui pooleteist geimi jooksul sai näha nii mõndagi ilusat tõstet. 

«Äge! Nägin päris lähedalt, kuidas asi käib – ikka väga kiiresti mängitakse seda võrkpalli,» kirjeldas Vanker olümpiavõitjate vastu saadud kogemust. 

«Ei tundnud meeletut pinget. Üsna mõnus oli publiku ees mängida. Üllataval kombel polnud üldse pinget peal, kui väljakule tulin. Mängisin vabalt, nii palju kui [kogu turniiri jooksul] võimalusi sain.»

Septembri lõpus 23. sünnipäeva tähistav mängujuht tunnistab, et isu oli suur. «Võistkonna osas on kehvad emotsioonid, eesmärk oli edasi saada. Aga isiklikult veel kehvem. Mänguaega väga ei antud, pidin kastis praadima. Oleks tahtnud rohkem mängida,» arutles Vanker.

Renet Vanker.  FOTO: Tairo Lutter

«Muidugi tahtnuks olla esinumber. Aga mingil hetkel tuli [suvel] väike mõõn, tõsted polnud nii täpsed kui tahaks. Aga olen väga rahul, et koondises üldse olen. Eelmine aasta jäi kaitseväe tõttu poolikuks, ei saanudki meeskonna juures olla.»

Kuigi kõrgel tasemel on endiselt kogemust üsna vähe, vaatab Vanker tulevikku positiivselt. Järgmine samm peaks tulema eelkõige stabiilsuse pealt, potentsiaali leidub kõvasti.

«Isiklikult ei tunne, et oleksin teistest meestest väga palju kehvem. Lihtsalt oleks tarvis natuke füüsist arendada. Tõstega olen praegu rahul, pall lendab hästi,» resümeeris ta. 

Kuidas hindas noori kolleege Kert Toobal?

«Nemad tegid oma asja ära. Eks me alati võime norida ja näpuga näidata, ent oli ju selge, et kõikumisi võib tulla. Aga see on meeskondlik mäng. Võib-olla olnuks parem, kui nad oleks mänginud ka kvalifikatsioonis. Euroliiga mängudes pole pinge päris see.»

Pikemalt vaata ja kuula videost:

Tagasi üles
Back