:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
/nginx/o/2021/09/17/14074461t1h8a50.jpg)
Austraalia ujuja Stephanie Rice oli Pekingi olümpial tõeline staar, naastes 20-aastaselt kodumaale kolme kuldmedaliga. Kuus aastat hiljem riputas ta trikoo aga varna: põhjuseks depressioon.
Depressiooniga võidelnud olümpiatšempion: olümpia nägemine toob kõik taas meelde, nii hea kui ka halva
Nüüd, ligemale kuu aega pärast Tokyo mänge, mis tema kunagised mõtted taas esile tõid, otsustas ta ühismeedias oma lugu teistega jagada.
«Olen selle postituse mõttega mänginud juba nii kuu aega, sest minu jaoks on oluline anda endasi kõik emotsioonid nende kõige ehedamas vormis,» kirjutas Rice Instagrami tehtud videopostituse kõrvale.
«Olümpiamängude vaatamine jääb ilmselt alati minu jaoks emotsionaalselt väga väljakutsuvaks tegevuseks, kuna see toob lihtsalt esile väga palju tugevaid emotsioone: nii häid kui ka halbu.
Paljud sportlased on rääkinud vaimse tervise väljakutsetest, millega neil tuleb oma üleminekuperioodil [tavaellu] hakkama saada. Minu jaoks oli see üleminek paganama raske... õigemini, siiamaani on. Pärast ujumist tundsin ennast lihtsalt eksinuna. Olin depressioonis ning mõtlesingi, et olingi 24-aastaselt oma elu kõrgpunktis. Kõik edasine tundus aga tavaline ning mitte-eriline.
Selleks, et mul üldse õnnestuks edasi minna, tuli mul lasta lahti enda spordi-minast ning hakata nägema ennast kellegi teise kui ujujana. See tõi omakorda esile palju ebakindlust, mida mul oli õnnestunud sinnamaani alla suruda ning peita olümpiavõitja tiitli fassaadi taha.
Aga ausalt, olles kogu selle «töö» ära teinud, võin rahumeeli öelda, et olen taas õnnelik. Ma armastan oma elu ja enda ümber olevaid inimesi. Kuid olümpiat vaadates meenus mulle see inimene, kes olin siis, ning raske on eirata seda kurbust, et see osa minust on kadunud ega tule kunagi tagasi. Selleks siis ka need pisarad siin videos,» kirjutas Rice.