Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tiidrek Nurme: jooksmine, pere ja Jumal on minu usk, lootus ja armastus

Tiidrek Nurme koos oma kahe noorema lapsega. FOTO: Jassu Hertsmann

Tiidrek Nurme on tippjooksja, kel seljataga pikk karjäär, palju rekordeid ja saavutusi. Seekordse intervjuu Jooksjale andis ta kuu aega pärast seda, kui oli Tokyo olümpiamaratonil saanud 28. koha. Tänu õigele tempovalikule möödus ta veel viimasel kahel kilomeetrilgi kaheksast konkurendist.

Tiidrek Nurme: usk ja mina

Suudan kannatada valu, mida sport kaasa toob ja kõike muud, mis nõuab eneseületamist. Sport kasvatab mu usku Jumalasse ja usku sellesse, et kui olen teinud kõik endast oleneva maksimaalse tulemuse saavutamiseks, siis lõplik õnnestumine ei ole enam minu kätes. Selleks on Jumal, kes kõik lõplikult vormistab. Paljud ei koge Jumala kohalolu, sest nad ei tule oma mugavustsoonist välja. Senitundmatuid olukordi kardetakse kogeda ja usk on nagu pimedasse ruumi astumine – kunagi ei tea, mis ees ootab, aga loodad ikka, et oled oma senise tegevusega parima välja teeninud.

Ka mina olen elus õigelt rajalt kõrvale astunud. Praegu võin kinnitada, et usk Jumalasse mu tookord päästis. Noortevanglas viibitud ajast on mul eelkõige meeles hüljatuse kogemus. Olin justkui kõigi poolt maha jäetud ning sel hetkel, kui mul polnud enam kedagi, leidsin ma Jumala ja tema kaudu uuesti oma maailma. Olen tänulik, et siiski oli inimesi, kes minust hoolisid. Mu tädi tõi mulle noortevanglasse erinevaid raamatuid, mida maailma ja usu kohta lugeda. Kohati käis see mulle närvidele ja ma ei soovinud, et ta seda teeks. Aga mu tädi oli järjekindel ja tagantjärele olen talle väga tänulik.

Raskel hetkel on vaja uskuda millessegi või kellessegi, mis on väljaspool mõistuse ja jõu piire. See väline jõud toob uuesti tagasi sinna, kust suudetakse omal jõul edasi minna.

Maratonijooksu hea tulemus sisaldab ettevalmistuse realiseerimist nii füüsilisel, psühholoogilisel kui ka vaimsel tasandil. Kõik need kolm valdkonda nõuavad erinevat lähenemist. Kui füüsiline ja psüühiline osa allub teaduslikule lähenemisele, siis vaimne pool tähendab minu jaoks eelkõige maailmavaadet ja usku. Seetõttu näen, et teadus ja usk saavad spordis suurepäraselt koostööd teha. Vahel töötavad nad ka teineteise vastu.

Minu usulised otsingud aktiveerusid millenniumivahetusel, kui olin Viljandi noortevanglas. Kristlane sai minust pärast noortevanglat keskkooli algusaegadel, siis kui õppisin isetult palvetama ning leidsin kristliku koguduse, mille jumalateenistustel osalesin. Minu usk põhineb piibli õpetusele, kus räägitakse Jeesusest Kristusest kui maailma päästjast.

Minu jaoks on usulised vaated minu tugevus senikaua, kui ma ei hakka kristlike väärtustega kompromisse tegema. Näiteks igasugune uhkus, üleolevus, kadedus, auahnus, isekus jms on minu jaoks patt. Seega pean alati olema tähelepanelik, miks midagi ütlen või teen, sest minu loomuses on kalduvus teha pattu. Samas saan aru, et ühestki väärtusest ei suuda ma omal jõul kinni pidada. See aga omakorda kinnitab Kristuse armu vajalikkust minu igapäevaelus. Arm ise on Jeesuse Kristuse ristisurma põhisisu.

Tulevikuplaanid

Olen praegu 36-aastane ning esialgne plaan on tugevalt treenida ja kiiresti joosta kuni neljakümnenda verstapostini. Samas ma ei tea, mis saab aasta või kahe pärast ja ega ma üleliia sellele ka mõtle. Usun, et siingi on Jumalal oma sõna kaasa rääkida.

Mis puutub treeningutesse, siis usun, et üks võimalus maratoni tulemuse parandamiseks on teatud perioodil väga suure mahu ja koormusega treenimine. See tundub küll minu vanuses kummaline ja ebamõistlik lähenemine. Öeldakse, et taastumine jääb aastatega aeglasemaks. Tajun, et pole seda niinimetatud mahulaksu kätte saanud ja tahan proovida, mida see minu treenituse juures mu tulemustes muuta võib. Kindlasti pööran lähiaastatel suurt tähelepanu üldkehalisele ettevalmistusele ning teen suurema mahuga kere- ja kangiharjutusi. Samuti kõike muud, mis tugiliikumisaparaati toonuses hoiab. Tulemuseks on võimalik ka veel minu vanuses saavutada parem tehnika ning vähendada vigastuste ohtu. See on ülioluline ka treeningumahtude tõstmise jaoks.

Pikemat intervjuud Tiidrek Nurmega saad lugeda värskelt ilmunud ajakirjast Jooksja.

Ajakirja Jooksja värske numbri esikaas. FOTO: Jooksja
Tagasi üles
Back