Maratonijooksu hea tulemus sisaldab ettevalmistuse realiseerimist nii füüsilisel, psühholoogilisel kui ka vaimsel tasandil. Kõik need kolm valdkonda nõuavad erinevat lähenemist. Kui füüsiline ja psüühiline osa allub teaduslikule lähenemisele, siis vaimne pool tähendab minu jaoks eelkõige maailmavaadet ja usku. Seetõttu näen, et teadus ja usk saavad spordis suurepäraselt koostööd teha. Vahel töötavad nad ka teineteise vastu.
Minu usulised otsingud aktiveerusid millenniumivahetusel, kui olin Viljandi noortevanglas. Kristlane sai minust pärast noortevanglat keskkooli algusaegadel, siis kui õppisin isetult palvetama ning leidsin kristliku koguduse, mille jumalateenistustel osalesin. Minu usk põhineb piibli õpetusele, kus räägitakse Jeesusest Kristusest kui maailma päästjast.
Minu jaoks on usulised vaated minu tugevus senikaua, kui ma ei hakka kristlike väärtustega kompromisse tegema. Näiteks igasugune uhkus, üleolevus, kadedus, auahnus, isekus jms on minu jaoks patt. Seega pean alati olema tähelepanelik, miks midagi ütlen või teen, sest minu loomuses on kalduvus teha pattu. Samas saan aru, et ühestki väärtusest ei suuda ma omal jõul kinni pidada. See aga omakorda kinnitab Kristuse armu vajalikkust minu igapäevaelus. Arm ise on Jeesuse Kristuse ristisurma põhisisu.
Tulevikuplaanid
Olen praegu 36-aastane ning esialgne plaan on tugevalt treenida ja kiiresti joosta kuni neljakümnenda verstapostini. Samas ma ei tea, mis saab aasta või kahe pärast ja ega ma üleliia sellele ka mõtle. Usun, et siingi on Jumalal oma sõna kaasa rääkida.