Konkurentsiga harjumine tõstis Vaheri kõrgustesse

Eesti rekordi tagasivõitmine pani Lembi Vaheri plikalikult rõõmustama. Foto: Margus Ansu

«Euroopa karikavõistlustel Eesti koondise eest võisteldes on mind õpetatud võitlema – kui tunned, et midagi on valesti, tasub alati üle küsida,» rääkis Vaher veerand tundi pärast seda, kui oli Tartus Kuldliiga võistlusel ületanud teivashüppes Eesti rekordit tähistava 4.16.

Kümme sentimeetrit madalamal kõrgusel asunud lati ajas Vaher kahel esimesel katsel maha. Kolmandaks ürituseks valmistudes märkas ta korraga, et kohtunikud tõstsid kollase lipu, mis tähendas, et valmistumisaeg saab kohe läbi. Vaherile tundus, et aeg jõudis kätte liiga kiiresti, ent otsustas ikkagi hüpata. Kiirustades tehtud katse ebaõnnestus.

«Läksin siis uurima, palju mul tegelikult kahe katse vahel aega oli, ja selgus, et tegelikult oli aega veel tervelt minut. Kohtunikud otsustasid anda mulle uue katse,» selgitas Vaher, kes suutis tekkinud võimalust kasutada.

Kümme sentimeetrit kõrgemal asuva lati ajas Vaher kaks korda maha, kolmandal korral jäi aga latt püsima. Eesti rekord! «Rekordi üle on mul hea meel, kuid tegelikult oleksin pidanud ületama ka 4.21. Treeningute põhjal usun, et olen selleks valmis,» lisas ta.

Laupäeval tähistab Vaher 25. sünnipäeva. Eilse võistluse eel mõtles ta endamisi, et võiks vahepeal noorukesele Reena Kollile kaotatud rekordi tagasivõtmisega teha endale ilusa kingituse. Möödunud hooaja paigalseisu ja esinumbri staatuse loovutamise järel oli midagi enamat raske tahta.

«Vahepeal harjusin juba üksi võistlema ja rekordeid üritama. Kui mullu kerkis Reena minu kõrvale, lõi see pahviks, ma ei osanud enam võistelda. Nüüd õpin taas konkurentsis hüppama,» mõtiskles Vaher. Kõigest 15-aastane Koll piirdus eile 3.71ga, 21-aastane Tiina Tikk ületas aga 4.01, saades neljandaks eesti naiseks, kes suutnud alistada nelja meetri piiri.

Vaher soovib, et Eesti rekord oleks juba palju kõrgemal tasemel. «Tahaks näha tulevikku, et kui kõrgele on eesti naiste teivashüpe kümne aasta pärast arenenud,» unistas ta. Reaalsuses pidi ta aga leppima rekordi eest makstava 1000-eurose tšekiga. «Võistluse korraldajad ütlesid, et olen seda tšekki kõige rohkem käes hoidnud,» märkis ta naeratades.  
 
Rasmus Mägi võitis 400 m jooksu Eesti noorsoo rekordiga 47,38. Nii kiiresti pole tänavu jooksnud ka veel vähe võistelnud Marek Niit.

«Siin hallis pole mul võimalik väga palju kiiremini joosta,» sõnas Mägi. «Usun, et olen tegelikult 46,90 vormis. Reedel jooksen uuesti, siis on näha, mida tegelikult suudan – kiirust peaks jaguma, küsimus on vastupidavuses.» 46,90 tagaks Mägile pileti märtsi alguses Türgis toimuvale MMile.

Mägi tunnistas, et teda ei kurvasta seegi, kui MMil jääb jooksmata. Talveks seatud eesmärgid on ta juba niigi täitnud ja pealegi käib kogu töö suvise hooaja nimel. «Suvistele võistlustele mõeldes otsustasingi joosta ühepäevase vahega,» sõnas ta.

Oma tuntud stabiilsust näitas Eesti parim naiskergejõustiklane Anna Iljuštšenko, kes vaatamata teda möödunud nädalal tabanud jalakrambile ületas 1.90.

«Jalg annab natuke tunda, kuid hüppamist ei seganud. Praegu oleks vaja hüpata juba 1.94,» rääkis ta. Paraku tuli sellele kõrgusele asetatud latt kolm korda maha. «Probleem on peas – viimane katse oli enam-vähem, kahel esimesel hüppasin aga õlaga vastu latti.»

Iljuštšenkol on MM-pilet juba lunastatud, kuid enne Türki sõitu soovib ta kõrgemale kerkida. Järgmine võimalus on selleks järgmisel nädalavahetusel peetavatel Eesti meistrivõistlustel. «Seal tuleb hüpata kõrgemale kui 1.90,» lausus ta.