Saada vihje

KUULSUSTE HALL Eestlane, kelle täpne käsi tõi talle 13 maailmameistritiitlit

Elmar Kivistik on pannud püssi palgesse 1939. aasta MM-võistlustel Luzernis.
Elmar Kivistik on pannud püssi palgesse 1939. aasta MM-võistlustel Luzernis. Foto: Photopress Schweizer-Bilderdienst/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1937. aasta suvel raputas Eestimaa spordisõpru rõõmus uudis – rahvuslik laskurmeeskond oli teinud suurepärase soorituse teisel pool Soome lahte Helsingis peetud MM-võistlustel. Kuldmedalite arvestuses jagasid meie mehed võistluste kokkuvõttes soomlastega koguni esikohta, peale selle toodi koju võit MM-võistluste keerukaimalt alalt meeskondlikust vabapüssivõistlusest. Maailma parimate laskurite esiritta kerkis aga vabapüssivõistluse individuaalne üldvõitja, eestlane Elmar Kivistik.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 28.

Argentina karikas – maailma ihaldusväärsemaid laskeauhindu!
Argentina karikas – maailma ihaldusväärsemaid laskeauhindu! Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Täpse käega kangelaste kojusaabumist tulid Tallinna sadamasse kaema kümned tuhanded huvilised, kelle uudishimu eriliseks objektiks kujunes just koondise esinumbrite Kivistiku ja Gustav Lokotari hoole alla usaldatud meeskondliku vabapüssimatši võiduauhind – Argentina karikas.

See suur ja uhke, ligi 30 kilo kaaluv ja vanadest hõbemüntidest valmistatud trofee oli oma nime saanud põhjusel, et pandi esimest korda mängu 1903. aastal Argentinas aset leidnud MM-võistlustel. Nüüd sai Eestist üldse neljas riik ajaloos Šveitsi, USA ja Soome järel, kellel see igavesti rändav auhind võita õnnestus. Ja Eestisse jäi see MM-võistluste ajutise katkemise aegu tallele ka II maailmasõja päeviks, peidetuna eri paikadesse Tallinnas ja Tartus, küll Eesti Rahva Muuseumisse, küll Toompea lossi varakambrisse. Uuesti toodi imposantne auhind peidupaigast välja alles 1949. aastal ning lähetati siis tagasi MM-võistluste korraldajate käsutusse.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Laskespordi kuldaeg Eestis

Tänasele lugejale tundub laskmine usutavasti pigem mitte eriti vaatemänguline spordiala, ent 1930. aastatel suudeti tänu laskurliidu heale tööle ometigi saavutada suisa rahvusspordi staatus. Eestisse rajati hulgaliselt uusi lasketiire, hakati korraldama massilisi laskevõistlusi ning alustati kodumaiste kvaliteetsete sportrelvade tootmist Tallinnas Arsenali tehases.

Arsenali relvadega võisid eestlased minna juba 1935. aasta MMile ja nii tuli ka tulemus, sest Maarjamaa täpsuskütid tõid järgnenud tiitlivõistlustelt koju kamaluga kuldmedaleid ning purustasid arvukalt maailmarekordeid! Lisaks eespool mainitud edule Helsingis esineti hiilgavalt veel 1939. aastal Luzernis (Šveits) toimunud MMil, kus Eesti koondis omandas medalitabeli tipus ainuvõimu ning võitis taas Argentina karika.

Eesti laskurid koos Argentina karikaga (Luzern 1939). Vasakult: Otto Sternbeck, August Liivik, Elmar Kivistik, Harald Kivioja, Kaarel Kübar ja Gustav Lokotar.
Eesti laskurid koos Argentina karikaga (Luzern 1939). Vasakult: Otto Sternbeck, August Liivik, Elmar Kivistik, Harald Kivioja, Kaarel Kübar ja Gustav Lokotar. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Elmar Kivistik (13. november 1905 – 7. detsember 1973)

  • MM-võistlustelt 13 kulda, 3 hõbedat, 3 pronksi
  • 8 maailmarekordit (individuaalsed+võistkondlikud)
  • Paljukordne Eesti meister ja rekordiomanik
  • Enim MM-tiitleid võitnud Eesti sportlane

Enim medaleid – võrdselt 19 – on meie laskuritest MM-võistlustelt pälvinud Kivistik ja Lokotar, kuid enim kuldmedaleid on just Kivistikul, kelle kontole kogunes neid karjääri lõppedes tervelt 13. Säärane medalihulk teeb temast ühtlasi selles arvestuses tänini saavutusrikkaima Eesti sportlase.

Maailmameistri keeruline elukäik

Laskespordi suurnimi Kivistik leidis tulevase meelisala enda jaoks täismehena, hakates seda tõsisemalt harrastama üleajateenijana kaitseväes. See ei takistanud tal siiski juba 1934. aastal kerkida Eesti koondise huviorbiiti ja jõuda välja suurvõistlustele. Edaspidi tegi ta kaasa kolmedel MM-võistlustel (1935, 1937 ja 1939), olles laskurmeeskonna asendamatu raudvara.

Võistlusväline hetk MM-võistlustel Helsingis (1937). Autogrammiküti haardes on (vasakult) Gustav Lokotar, Harald Kivioja ja Elmar Kivistik.
Võistlusväline hetk MM-võistlustel Helsingis (1937). Autogrammiküti haardes on (vasakult) Gustav Lokotar, Harald Kivioja ja Elmar Kivistik. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Elmar Kivistiku 13 maailmameistritiitlit

Rooma 1935

  • Väikepüss 50 m, 40 lasku põlvelt (meeskondlik)

Helsingi 1937

  • Vabapüss 300 m, 3 x 40 lasku
  • Vabapüss 300 m, 3 x 40 lasku (meeskondlik)
  • Vabapüss 300 m, 40 lasku lamades (meeskondlik)
  • Vabapüss 300 m, 40 lasku põlvelt
  • Vabapüss 300 m, 40 lasku põlvelt (meeskondlik)
  • Vabapüss 300 m, 40 lasku püsti (meeskondlik)
  • Väikepüss 50 m, 40 lasku põlvelt (meeskondlik)
  • Väikepüss 50 m, 40 lasku püsti (meeskondlik)

Luzern 1939

  • Vabapüss 300 m, 3 x 40 lasku (meeskondlik)
  • Vabapüss 300 m, 40 lasku põlvelt (meeskondlik)
  • Väikepüss 50 m, 40 lasku lamades (meeskondlik)
  • Väikepüss 50 m, 40 lasku põlvelt (meeskondlik)

Ilmselt võinuks kindla käega mehe sportlastee olla veelgi pikem ja medalirohkem, ent kahjuks saabusid maailmas keerulised ajad. Eesti kaitseväelasena oli temast NSV Liidu päevil mõneks ajaks tehtud Punaarmee ohvitser, kuid II maailmasõja puhkedes andis ta ennast peagi sakslaste kätte vangi ja see tegu tõi talle hilisemas elus üksjagu probleeme. Sõja järel tuli Kivistikul end punavõimu eest varjata, pärast 1949. aastal ebaõnnestunud Rootsi põgenemise katset ta aga vahistati ning saadeti Siberisse, kust pääses tagasi Eestisse alles 1956. aastal. Oma elu lõpuaastad veetis kunagine maailma esilaskur kodukandis Saadjärve ääres ning töötas sealses kolhoosis.

Lisalugemist

  • Jaak Valdre, Ago Kallandi «Eesti laskesport Argentiina karika valguses» (Põltsamaa 2006)
  • Enn Mainla, Aime Pärnakivi, Rait Männik (koostajad) «Iga pauk pihta!» (Tartu 2006)
Tagasi üles