ANALÜÜS ⟩ Meistrite liigas pääses lõpuks maksvusele klassivahe, Tartu jääb lootma Portugali imet

Temporündaja Alex Saaremaa aitas Tartu Bigbanki seitsme punktiga. Foto: Margus Ansu

Tartu Bigbank kaotas Meistrite liiga eelringis kodusaalis Lissaboni Benficale 3:1 (24:26, 25:22, 18:25, 16:25) ning loodab kordusmängus Portugali imele, sest heal päeval on Portugali meistrit võimalik võita.

Valitsev Eesti meister Tartu alustas eile Tartu Ülikooli spordihoones toimunud kohtumist vingelt. Võõrustajad olid koduplatsil enesekindlad ning vastasele näidati kogu oma ründearsenali. Punkte tõid Martti Juhkami (8) ja Albert Hurt (7) ning Portugali klubi vastu haarati kuuepunktiline edu – jõuti lausa geimpallini ning oldi lähedal, et minna kohtumist juhtuma. Seejärel Portugali klubi aga kogus ennast, pani oma servikahuri tööle ning võttis avageimis võidu 26:24.

Albert Hurt (löögil) oli Tartu kõige resultatiivsem 15 punktiga. Foto: Margus Ansu

Teises geimis alustas võõrustaja samuti hästi, haarati eduseis 7:3 ning juhiti ka veel 17:10. Siis aga tõusis Benfica taas tuhast, seisul 20:18 võttis Tartu aja maha, kuid see enam olukorda ei päästnud. Geim kaotati 22:25. Neljas ja viies geim kestsid mõlemad alla 25 minuti, Tartu suutis küll esimese osa sammu pidada, kuid tegelikult oli Benfical pidevalt väikene edumaa.

Tartu peatreener Alar Rikberg konstateeris pärast kohtumist, et esimesed kaks geimi ja järgmised kaks olid nagu kaks täiesti erinevat kohtumist. «Kuratlikult kahju on esimese geimi lõpust. See oli meie, hakkasime väristama. Ju see ongi see kooliraha, mis tuleb maksta. Oleks ma siit kahe geimivõiduga ära läinud, ma oleksin rahul olnud. Selle pealt saaks neid üllatada ja teha, aga nüüd panime ennast väga raskesse seisu,» ütles Rikberg.

Tartu kasuks 15 punkti toonud nurgaründaja Albert Hurt nentis, et tegelikult oli tal kaotuse üle väga halb tunne, sest võit oli laual. «Oleks esimese geimi ära lõpetanud, oleks mängupilt juba teine. Lõpus olime juba väsinud. Siin ei olnud midagi ülemõistuse. Oli vaja omi asju hästi teha ja oleks korras olnud,» tõdes 22-aastane mängumees, et tartlastel ei jätkunud lõpuni head hoogu, mida näidati kahes esimeses geimis.

Alar Rikberg. Foto: Margus Ansu

Rikbergi hinnangul sai kohtumise võtmekohaks rünnak. «Äraütlematult kehvad rünnakuprotsendid. Üle 35 protsendi saime ainult võidetud geimis, sellise rünnakuga võrkpallis mängu ei võida,» heitis treener valgust tõsiasjale.

Juhendajal oli kõige rohkem kahju, et eile ei võidetud midagi ehk et järgmisesse ringi pääsemiseks on vaja järgmisel nädalal Lissabonis toimuvas korduskohtumises võidelda kuldse geimini. «Oleks võinud jääda rohkem näppude vahele. Mängu lõpus sai ka klassivahe maksvusele, lihtsate olukordade lahendamine. Midagi pole teha, natuke jäime igal pool pehmemaks,» ütles Rikberg ning avaldas, et kordusmängus ei jää muud üle, kui loota Portugali imele.

«Meil on vaja Lissabonis üks ime korda vaja saata, ei rohkem ega vähem. 3:0 või 3:1 võitu, pluss kuldse geimi võitu on raske teha, aga selle ime järele me lähme. Positiivne on see, et seda vastast on heal päeval võimalik võita, ka 3:0. Siis läheb juba närvide mänguks ja pingeliseks.

Tegemist ei ole Perugia, Lube või Kaasani Zeniidiga (Meistrite liiga tippklubid – toim.). Tegemist on korraliku võistkonnaga, kus on täitsa head mängijad, aga nad on tavalised inimesed nagu meie. Oma hea mängu puhul suudame neid võita. » ei visanud Rikberg püssi enne kordusmängu põõsasse.