Motokrossi järelkasvu silmas pidades on Kahro hinnangul jäädud liiga kauaks loorberitele puhkama. «Praegu tuleb veel noori peale, aga valikupõhja on vaja laiendada ning nii-öelda tänavalt noori krossi juurde tuua. Peame teadvustama, et ekstreemspordil on ka palju kasutegureid, nagu riskide arvestamine ja keskendumine, mis arendavad last samamoodi. Elus ei saa kõike karta,» ütles Kahro.
Tema sõnul on motokrossis viidud tase nii kaugele, et kui juba noorena süsteemi sisse ei pääse, siis on pea võimatu vahet järele sõita. «Palju on muutunud – juba noorena pead Euroopa ja maailma tasemel olema kõva nimi, et saada treenida nii palju, kui on vaja. Palju on meie spordis seda, et tehakse enda arvates kõvasti trenni, aga pole arusaama, kui palju on tegelikult vaja teha. See on hooaja lõikes ajastamise küsimus, aga kuni 25 tundi nädalas võiks teha ja neid inimesi on Eestis väga vähe,» sõnas Kahro Betsafe’i podcast'is.
Motokrossi Team Estoniat enda südameasjaks pidav sportlase sõnul peaks sama palju tegelema ka vanematega. «See on üks väheseid spordialasid, kus tipptasemeni treenitakse vanemate käe all, aga kõik ei ole sporditeadlased. Team Estonia ei saaks oma eelarvega kõiki lapsi oma hõlma alla võtta ja katta nende treenerite ning arstide kulu. Aga sisekonkurents peaks krossis olema tervislikul kujul.»
Kahro hinnangul on vaja motokrossi mainet vaja puhtamaks pesta, sest kõik sportlased on pühendunud ja suured töömehed. Krossi siseelu ja üldine kajastus on võrreldes teiste spordialadega nii väike, mistõttu ei ole tema hinnangul väga palju spordivälist fänni, kes lapse trenni paneks. Sellepärast saamegi rääkida krossidünastiatest ja järelkasv koosnebki peamiselt tuttavatest nimedest.