Lühikesest comeback'ist unistanud Rootsi suusatipp astus Björgeniga sama reha otsa

Viktor Thorn. Foto: JOHANNA LUNDBERG

Tänavu kevadel 25-aastaselt suusad varna riputanud rootslane Viktor Thorn lootis sel nädalavahetusel teha Mora suusafestivalil väiksemat sorti comeback'i, kuid karmid antidopingureeglid tõmbasid sellele mõttele kiirelt vee peale. 

Nimelt sai Thorn päev enne võistluste algust kõne kohalikust alaliidust, kes informeeris rootslaste, et kuna tal pole ADAMSi süsteemis aktiivset kasutajat, ei ole tal võimalik starti astuda. 

Mis on ADAMS?

ADAMS on rahvusvahelise antidopinguagentuuri WADA süsteem, kus talletatakse laboritulemused, raviotstarbelise kasutamise erandid ja teave dopinguvastaste reeglite rikkumiste kohta. Lisaks saab seda kasutada etteteatamata dopingutestide läbiviimiseks, kuna sportlastel tuleb süsteemis enda asukoht alati registreerida.

«Tuleb välja, et võistlemiseks tuleb mul ennast sinna kuus kuud enne üles anda...» kommenteeris 2018. aastal Rootsi meistriks kroonitud Thorn õlgulaiutavalt olukorda. «Ma lõpetasin oma liikmelisuse tänavu kevadel, kuna ei arvanud, et uuesti kusagil võistleks. Praegu mõtlesin, et mul on võimalik kerge vaevaga ennast iga päev uuesti üles anda, kuid nagu näha, tuleb olla teadlikum. Veidi mõru olukord minu jaoks.»

Küll avaldas ta heameelt, et sellest nüüd teada sai. «Vähemalt tean ma, et mul tuleb seda enne hakata täitma, kui tahan kevadel ka Rootsi meistrivõistlustest osa võtta,» lausus MK-sarjas parimal juhul kaheksandana finišeerinud suusahunt. 

Thorn pole aga esimene sportlane, kes pärast karjääri lõpetamist selle reha otsa on astunud. Mullu tabas sama saatus ka Marit Björgenit, kes lootis Vasaloppeti maratoniks valmistuda Beitostølenis peetavatel FIS-i võistlustel.

«Olin veidi naiivne,» sõnas Björgen toona Norra rahvusringhäälingule. «Kui teatasin, et kavatsen osaleda pikamaasõitudel, arvasin et olen dopingukontrollidele avatud. Ma ei eeldanud, et pean ka ADAMS-i süsteemiga liituma. Seal pean ma olema aga pool aastat, enne kui võistelda saan. Paraku jäin suvel natuke hiljaks. See on puhtalt minu viga.»

Björgen saatis seepeale küll rahvusvahelisele suusaliidule (FIS) kirja, kus palus keeluperioodi lühendamist kuue kuu pealt viiele, mis võimaldanuks tal osa võtta Marcialonga maratonist, kuid seda ei rahuldatud.