N, 8.12.2022

ANALÜÜS ⟩ Eesti–Wales: platsi kõrval olid jõuvahekorrad suured, väljakul aga ootamatult väikesed

Karl Juhkami
, reporter
Eesti–Wales: platsi kõrval olid jõuvahekorrad suured, väljakul aga ootamatult väikesed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eesti koondislastel õnnestus waleslastele vastu hakata küll.
Eesti koondislastel õnnestus waleslastele vastu hakata küll. Foto: Tairo Lutter

Eesti meeste jalgpallikoondisel ei õnnestunud Lilleküla staadionil Walesi vastu kuu aja tagust (viigi)tempu korrata ning külalised naasevad kargest Tallinnast kodumaale 1:0 (12. Kieffer Moore) võiduga. Postimees vaatab kohtumisele tagasi võtmepunktide abiga. 

Mängu ainus tabamus sündis sealt, kust ikka väravad sagedasti sünnivad ehk standardolukorrast. Kui waleslaste esimene nurgalöök õnnestus meil kaheksandal minutil kerge vaevaga klaarida, siis neli minutit hiljem meie kasti saadetud teine korner osutus paraku saatuslikuks.

Harry Wilsoni parema jalaga teele pandud pallini küündis kõigepealt Bournemouthi keskkaitsja Chris Mepham, kelle üritus lendas vastu koondisekaaslase Aaron Ramsey jalga. Sellest rikošetist hakkas nahkkera omakorda meie väravajoone suunas veerema, mistõttu tuli posti kõrval valves olnud Sergei Zenjovil reageerida. 

Seda ta ka tegi, kuid imeliku (loe: tasakaalust väljas) asendi tõttu klaarimine ebaõnnestus ning pall lendas kõrgustesse. Meie kastis toimunud järgmise õhuvõitluse võitis Ramsey, kelle pealöögi suutis Karl Jakob Hein küll tõrjuda, kuid paraku tegi ta seda täpselt vastu Kieffer Moore'i säärt, kes seejärel praktiliselt varbaküünega nahkkera üle joone lükkas.

Eesti vastu löödud värav oli ilmselt Walesi ründaja Kieffer Moore'i karjääri üks lihtsamaid.
Eesti vastu löödud värav oli ilmselt Walesi ründaja Kieffer Moore'i karjääri üks lihtsamaid. Foto: Tairo Lutter

Mingit lohutust ei pakkunud sealjuures ka asjaolu, et too nurgalöök oli Heina oivalise tõrje, mitte mingi suvalise klaarimise tulemus.

Eesti koondisel tekkis edasise mängu jooksul küll omi võimalusi, kuid paraku väravaks neid vormistada ei õnnestunud. Kõige lähemal oli waleslaste võrgu sahistamisele Zenjov, kes suutis mänguvahendi isegi väravavaht Danny Wardist mööda toimetada, kuid paraku jäi tõste nõrgaks ning tagasi töötanud kaitsjad klaarisid selle enne, kui mänguvahend üle joone jõudis veereda. 

Statistika
Statistika Foto: UEFA
Statistika
Statistika Foto: UEFA

Puuduvad mutrid

Eesti jalgpalliajakirjanikud on viimasel ajal üha enam ühel nõul selle koha pealt, et kolmik Vladislav Kreida-Konstantin Vassiljv-Mattias Käit on meie koondise jaoks vaat, et asendamatu. Walesi vastu nägime, miks.

Rootsi esiliigas võib Kreida mänguaeg olla küll viimase kahe kuuga kokku kuivanud, kuid Eesti koondises on tegemist hädavajaliku hammasrattaga, kelle puudumisel kõik muu logiseb. Ta on vaikne töörügaja, kes hoiab keskväljal asju lihtsalt kontrolli all.

Kaartide tõttu kohtumiselt eemale jäänud Kreida tänane asendaja Karol Mets pole küll otseselt nõrgema klassiga mängumees, kuid vajaminev orgaanilisus on tavapäraselt kaitses tegutseva Metsa puhul sel positsioonil lihtsalt puudu. Kerget pooliku-roostet tunnistas sealjuures ka mees ise: «Jooksin küll üles-alla ja panin tsoone kinni, kuid ikka olid mängijad vabad. Mõnes olukorras pressingut tehes pidanuks käituma targemalt ja ka palliga ümber käies tuleb enda ümber olevat ruumi paremini ära tajuda. Sel positsioonil oleks vaja rohkem praktikat.»

Karol Mets (nr 18) on nõus Eesti koondist aitama igal positsioonil, kuid kõige mugavamalt tunneb ta ennast ikkagi kaitses.
Karol Mets (nr 18) on nõus Eesti koondist aitama igal positsioonil, kuid kõige mugavamalt tunneb ta ennast ikkagi kaitses. Foto: Tairo Lutter

Veelgi suurem tühimik haigutab Eesti koondise mängus aga siis, kui eemaldada kapten Vassiljevi nimi. Tema on isegi 37-aastaselt meie A ja O ning peatreener Thomas Häberli on sellest kärmelt aru saanud. 

Ka Walesi vastu pidanuks maestro meie rünnakuid dirigeerima, ent mängueelsel soojendusel tegi vanameister liiga oma reielihasele, mistõttu lülitati Vassiljevi asemel viimasel hetkel algkoosseisu Markus Poom.

Nii tema, Mets kui ka ainsana rüütlina rivisse jäänud Mattias Käit tegid lõppkokkuvõttes oma töö keskväljal küll ära, kuid see nõudis lihtsalt aega. 25. minutist alates hakkaski Eesti koondise mäng aina paremini sujuma, kuid meie õnnetuseks olime selleks hetkeks juba 0:1 kaotusseisus. 

«Keskväli oli täna meie suurim murekoht,» lausus ka peatreener Thomas Häberli mängujärgsel pressikonverentsil, kuid avaldas samamoodi heameelt selle üle, et 1) vahetusmehed kandsid välja 2) mängu edenedes asjalood paranesid. 

Ent summa summaarum on ikkagi see, et Vassiljevi ja Kreida eemale jäämine andis meile tunda. Kui lisada puudujate nimekirja ka tavapärane ründepaar Henri Anier–Rauno Sappinen, siis paratamatult tekib küsimus, et kui kõik olnuks olemas, siis kas olnuks Wales võidetav? 

Ilmselt, kuid siinkohal on paslik nentida, et Walesilgi olid omad puudujad Ben Daviese (Tottenham Hotspur) ja Gareth Bale'i (Madridi Real) näol. Noh, kui piirduda mõne näitega.

Pisiasjad loevad!

Jalgpallis ja üldse spordis kuuleb tihti lauset, et kõik on kinni pisiasjades. Kõike, ent samal ajal mittemidagi ütlev sentenss, kas pole? Ent täna Lillekülas oli hästi näha, mida pisiasjad endast tegelikult kujutavad.

Tegemist on murdosasekunditega, mida igapäevaselt kõrge(ma)l tasemel mängivad vastased osavalt ära kasutasid. Kui pikkade pallide puhul, kus aega oli maa ja ilm, olid sinisärgid waleslastega võitlemas kui võrdne võrdsega, siis lühiduellide puhul jäid eestlased hiljaks.

Mitte lootusetult ega isegi silmnähtavalt, ent piisavalt, et mõni punases särgis waleslane jõudis oma puusa ette keerata, varba välja sirutada või pilgu pöörata – kõik selleks, et vajalikul hetkel mänguolukord enda kasuks pöörata.

Aaron Ramsey jõuab pallini enne ka siis, kui peab konkureerima kolme sinisärgiga.
Aaron Ramsey jõuab pallini enne ka siis, kui peab konkureerima kolme sinisärgiga. Foto: Tairo Lutter

Sama nentis pärast mängu toimunud pressikonverentsil ka Markus Poom, kes kommenteeris enda etteastet järgnevalt: «Sellisel tasemel kogemuse saamine on väga hea. Sa mitte ainult ei näe neid mängijaid, kes mängivadki tippude tipus, vaid pead olema ka valmis nendega võistlema ja palli eest võitlema,» lausus ta ning lisas: «Sellised mängud nõuavad kiiremat mõtlemist ja kiiremat otsuste tegemist.»

Neid näiliselt «ebaolulisi» pisiduelle, mida waleslased võitsid, oli täis terve kohtumine, ning mõnes mõttes võibki väita, et nendega kallutasid külalised kohtumise enda kasuks. Võtame kas või väravaolukorra, millele eelnes kolm – meie vaatevinklist kaotatud pisiduelli.

Tipptaset näidati hoopis platsi kõrval

Eesti–Walesi kohtumise järel ei peaks peeglisse vaatama mitte mängijad, vaid fännid. Etteruttavalt tuleb siiski markeerida, et tegemist pole kriitikaga, kuivõrd reaalsuse konstanteerimisega. 

Poolkaitsja Mattias Käit avaldas mängueelsel pressikonverentsil lootust, et meie poolehoidjad suudavad Tallinnasse reisivatele waleslastele vastu saada. «Kuulsin, et Walesi tuleb toetama 1500 fänni. Loodan, et meie fännid tulevad samuti ja on kõvema häälega. Nende abi on meil ka vaja,» sõnas ta.

Paraku tuleb tunnistada, et seda ei juhtunud. Kui palliplatsil õnnestus meil viie aasta tagusele EM-poolfinalistile, kes praegu asub FIFA edetabelis 19. real (vs. Eesti 111), igati korralikult vastu saada, siis tribüünidel olid käärid paraku nähtavad.

Tallinnasse rännanud Walesi fännid elasid omadele valjuhäälselt kaasa. Küll mitte kogu aeg, ent siiski piisavalt sagedasti.
Tallinnasse rännanud Walesi fännid elasid omadele valjuhäälselt kaasa. Küll mitte kogu aeg, ent siiski piisavalt sagedasti. Foto: Tairo Lutter

Põhjuste välja raalimiseks ei pea olema aga mingi hiromant. Briti saartel valitsev vutikultuur ongi midagi erilist, mis peaks sarnaselt Eesti laulu- ja tantsupeoga kuuluma UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 

Sest see ongi nende laulupidu! Tallinnasse rännanud 1500 waleslasel polnud mingi probleem Lilleküla staadioni helisüsteemist kostunud hümn lihtsalt üle laulda.

Ja kui see juba õnnestub, asi see siis 3500+ Eesti fänni (pealtvaatajaid oli kokku 5118 – toim.) oma hüüetega vaigistada. Ei aidanud meid trompetid, trummid ega muu. See lahing oligi juba ette kaotatud.

Mis kiirelt tulnud, see kiirelt läinud

Pärast Valgevene alistamist tekkis Eestil mõneti ootamatult võimalus püüda valiksarjas teist kohta (ja sellega seoses unistada ka MM-piletist). Kolm päeva hiljem on sellest unistusest alles vaid igihaljas mälestus. Kuna meie kaotasime 0:1 Walesile ning Valgevene samal ajal 0:2 Tšehhile, siis pole Eestil enam võimalik alagrupist neljandast kohast kõrgemale tõusta.

Standings provided by SofaScore LiveScore

Küll on meil teoorias võimalik langeda tagasi viimaseks: seda juhul, kui Valgevene napsab novembris punkte Walesi käest. Sinisärke endid ootavad ees aga duellid Belgia ja Tšehhiga. Arvestades, et midagi enam mängus pole, võiks nendel kohtumistel justkui veidi katsetada, kuid peatreener Häberli välistas säärase variandi kohe. 

«Belgia vastu uute asjade proovimine võib osutuda väga valusaks. Peame nende vastu ikkagi oma ära hoidma,» lausus ta. «Tegu on raskete ja tugevate vastastega, aga meil tuleb nende vastu mängida samamoodi nagu täna teisel poolajal Walesi vastu. Läheme ka Belgia vastu oma mängu mängima, mitte ainult kaitsesse istuma.»

See pole mitte ainult eluterve, vaid ka mõistlik lähenemine, sest järgmise aasta märtsis ootavad Eesti koondist ees need kõige tähtsamad kohtumised, kuid Rahvuste liiga play-off'is tehakse Küprosega selgeks, kes jääb uueks tsükliks C-divisjoni, kes pudeneb aga mudaliigaks ristitud D-tasemele.

Märksõnad
Tagasi üles