RAUDMEES ⟩ Ratasepp liigub järjekordse rekordi suunas: kõige üllatavam on olnud füüsiline vastupidavus

Ultratriatleet Rait Ratasepp alustab täna 60 täispika triatloni läbimise teekonnal 11. päeva. Kanaari saarestikus Fuerteventuras toimuval katsumisel püsib ta kenasti oma ajaliste eesmärkide graafikus – võrreldes 2019. aastal läbitud 40-kordse ultratriatloni kümne päeva koondajaga on ta 3 tundi, 48 minutit ja 54 sekundit kiirem kui toona. Kümne täispika triatloni keskmine läbimise aeg on 10:54.42.

«60 päevaga 60 triatloni» katsumuse uue kümnendi, 11. päeva eel on Ratasepal läbitud 38 km ujudes, 1800 km rattal ja 422 km joostes ning läbimist ootab veel 190 km ujumist, 9000 km rattal ja 2110 km joostes.

Ratasepa põhjalikku treeningettevalmistust ja treenituse arengut kinnitas juba katsumuse esimene päev, mil ta finišeeris kümme minutit kiirema ajaga kui aastal 2019, kui ta läbis 40-kordset ultratriatlonit. Esimese päeva finišiaeg 10:34.12 on jäänud ka kümne päeva parimaks. Kui parim ujumise ja rattasõidu aeg – 1:15.46 ja 5:45.45 – jäävad samuti esimesse päeva, siis kiireima maratoni jooksis Ratasepp välja aga üheksandal päeval – 3:15:02.

Ratasepa sõnul kordus tal organismiga sama muster, mis varasemate mammutkatsumuste ajal 2018. ja 2019. aastal – kehastress tõstab kaalu, hoiab vett kinni ja organismi energiavajadus on suur. «Esimesed viis päeva on olnud kehale kohanemiseks, sealt edasi on kaal hakanud normaliseeruma ja pulss muutunud tagasi madalaks, mis on minu jaoks oluline näitaja. Kui esimesel päeval oli keskmine pulss rattal 131 ja jooksul 140, siis näiteks 9. päeval oli keskmine pulss vastavalt 107 ja 122. See annab märku, et keha töötab taas ökonoomselt,» tõdes Ratasepp.

Läbitud kümne päeva juures on Ratasepa jaoks olnud kõige üllatavam tema füüsiline vastupidavus ja maratonide läbimise kiirus. «Tundub, et viimasel kahel aastal joostud enam kui 14 000 kilomeetrit on ennast ära tasunud,» tõdes ta.

Keeruliseks on osutunud aga organismis vedeliku tasakaalus hoidmine. «Esimestel päevadel oli väga palav ja pilvitu taevaga ilm, mistõttu kulus meeletu kogus vedelikku. Kuigi arvasin, et tarbin piisavalt, oli seda vähe ning seepärast kujunes seni kõige raskemaks neljas päev, mil lihasjõud oli väike. Kuna olin seda 2016. aasta 10-kordse ultratriatloni ajal juba korra kogenud – Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid tollel võistlusel mu vedeliku tasakaalu – siis teadsin kohe, milles asi,» rääkis sportlane.

Finišiajad päevade lõikes (põhjalikum statistika)

Päev 1: 10:34.12

Päev 2: 10:43.25

Päev 3: 10:55.46

Päev 4: 11:19.02

Päev 5: 11:25.34

Päev 6: 11:04.17

Päev 7: 10:50.37

Päev 8: 10:44.55

Päev 9: 10:39.18

Päev 10: 10:49.57