1974. aasta veebruaris võisid Eesti televaatajad kaasa elada omalaadsele imele – eetrisse läksid Toomas Uba poolt kommenteeritud ülekanded suusatamise MM-võistlustelt Falunis. Ja nagu me tagantjärele teame, muutsid need reportaažid siinset spordi jälgimise traditsiooni jäädavalt. Eestikeelne otsepilt rajatagustelt rahvusvahelistelt võistlustelt on sellest ajast saadik saanud meie elu harjumuspäraseks osaks, millekski, mis on alati olnud, kuid mida on ikka tore uuesti oodata
KUULSUSTE HALL ⟩ Toomas Uba – kirglik reporter, kes tõi rahvusvahelise spordi Eesti kodudesse
Eesti spordi- ja olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. See lugu on järjekorras 32.
Kodunt antud spordihuvi
Omakeelsete rahvusvaheliste spordiülekannete eest on meil suuresti põhjust tänulik olla just legendaarsele telemehele Toomas Ubale, Eesti Televisiooni sporditoimetuse pikaajalisele juhile. Mehele, kelle süsteemne spordihuvi tuli kaasa lapsepõlvekodunt – tema isa Reginald Uba oli olnud Eesti paremikku kuulunud lootustandev keskmaajooksja, kes osales 1500 meetri distantsil 1936. aasta Berliini olümpiamängudel.
Nii pühendaski Toomas Uba enda elu spordile, nooruses muuhulgas võrkpalli ja kergejõustikku harrastades, edaspidi aga spordiajakirjanikuna. Kaastööd raadiole hakkas Uba tegema juba koolipoisina 1960. aastate hakul, hiljem, pärast Tartu ülikoolist ajakirjanikuhariduse omandamist ning õpingute tarbeks ühtlasi süvitsi spordireportaažide analüüsimist, järgnes sellele loogilise jätkuna päevatöö, esialgu raadios ja alates 1972. aastast Eesti Televisioonis.
Laia silmaringiga ajakirjanik
Kogemuste ja oskuste kasvades televisiooni sporditoimetuse juhiks saanud laia silmaringiga Uba suutis oma sihikindla ja tulemusliku tegutsemise toel jõudsalt mõjutada terve Eesti spordiajakirjanduse arengut. Ta viis uuele tasemele spordiülekannete tegemise, kuid kogus tuntust ka televisiooni spordipublitsistikasaadete vedajana – sest oli ju tema käivitatud populaarne arutlev saatesari «Spordiprisma» eetris rohkem kui pikalt, aastail 1972–1993, ning toodeti seda kokku üle 1000 saate!
Rahvusvahelised ülekanded
Eesti spordipublikule on Uba meelde jäänud emotsionaalse ja kujundliku keelekasutusega kommentaatorina. Võistlusi vahendas ta televaatajatele paljudelt erinevatelt spordialadelt, esmalt peamiselt kodusel ja üleliidulisel tasandil, hiljem üha rohkem piiri taha kiigates.
Toomas Uba
(2. november 1943 – 31. detsember 2000)
- Spordikommentaator
- Spordiajakirjanduse arendaja
- Pikaaegne Eesti Televisiooni sporditoimetuse juht
- Rahvusvaheliste spordiülekannete Eestisse tooja
Osalenud ajakirjanikuna 1970. aasta suusatamise MM-võistlustel Tšehhoslovakkias Štrbske Plesos, tekkis Ubal unistus kommenteerida eesti keeles teleekraanil ka rahvusvahelist sporti. Tänu oskuslikule organiseerimisele ning õigete niitide tõmbamisele üleliidulistes telekoridorides see unistus järgmistel MM-võistlustel Falunis täituski.
Eesti spordi kuulsuste hallist
Eesti spordi kuulsuste hall avati Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti spordi lugu» ning tellida erinevaid haridusprogramme.
Sealtpeale – kusjuures vajalike kontaktide loomisel olid siin ühtlasi abiks edukalt maailmale vahendatud purjetamisülekanded 1980. aasta Tallinna olümpiaregatilt – muutus rahvusvaheline spordipilt Eesti televisioonis aina tavapärasemaks. Uba ise sai aga võimaluse reporterina kohal viibida ning tööd teha kümnetel suurvõistlustel.
Lisalugemist
- Voldemar Lindström (koostaja) «Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee» (Tallinn 2003)
- Gunnar Press, Voldemar Lindström «Uba. Toomas Uba» (Tallinn 2010)