:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
/nginx/o/2021/11/03/14180749t1ha3af.jpg)
Eesti meeste käsipallikoondis alustab laupäeval MM-valiksarja, kus meie vastasteks on Soome, Suurbritannia ja Gruusia. Mida vastased endast õieti kujutavad?
Käsipallikoondis alustab MM-valiksarja, mida kujutavad endast nende vastased?
Eesti käsipallikoondise esimene vastane sel nädalal toimuval 2023. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril on hea tuttav Soome. Ühegi vastasega pole Eesti nii palju kohtunud – 33 omavahelisest mängust on kahe viigi juures Eesti võitnud 17 ja Soome 14.
Kõiksugu ühisosade ülesloetlemine Eesti ja Soome käsipalli vahel moodustaks omaette raamatu. Peale taasiseseisvumist pole möödunud ühtki hooaega, mil mõni eestlane sealses kõrgliigas ei mängiks. Meistrikuldasid on eestlaste auhinnakappides üle 30, Kristo Järvel ja Antti Rogenbaumil suisa kuus tükki. Tänavu pallivad Soomes Markus Viitkar ja Armi Pärt.
Kristo Voika: Soome liiga on ühtlasem ja tugevam kui varem
Ehkki Soomega on Eesti arvukalt mänginud, jääb viimane vastasseis peaaegu seitsme aasta taha. Riias toimunud rahvusvahelisel turniiril tehti põhjanaabritega 24:24 viik. Sellel nädalal meie MM-valikusse kuuluvatest meestest oli toona rivis koguni seitse pallurit, teiste seas kaks aastat varem just Soome vastu koondises debüteerinud Kristo Voika.
«Soome liiga ja koondis on kindlasti aastatega ühtlasemaks ja tugevamaks muutunud. Kui ma 2013–2015 Riihimäe Cocksis mängisin, võitsime suure osa mänge suurelt. Nüüd on nii Dicken kui ka Karjaa BK-46 näinud vaeva ja järele jõudnud,» hindas Cocksiga kahel korral Soome meistriks tulnud ja mullu Helsingi IFK särki kandnud Voika.
/nginx/o/2021/11/03/14180748t1hdf29.png)
«Vaatasin soomlaste nimekirja ja on küllalt ilmne, et tagaliinis hakkavad nad meid vasakult poolt suruma, sest vasakukäelist paremsisemist neil praktiliselt polegi. Vasakult ründavad aga Max Granlund ja Nico Rönnberg ning meie kaitse peab tähelepanelik olema,» teadis Soome liigas veedetud kolme hooajaga 344 väravat visanud mängujuht.
«On kahe otsaga asi, et avamäng on kohe Soome vastu. Oleme üldiselt senistes kahemängulistes tsüklites mäng-mängult paremaks läinud, seega peame väga keskendunud olema. Samas oleme reedel värsked, ehkki järgmistele päevadele mõeldes tuleb ka targalt tegutseda,» analüüsis Voika.
Mõlema koondise eesotsas on tituleeritud rootslane
Soome koondist juhendab rootslane Ola Lindgren, kes on mängija ja treenerina võitnud neli olümpiahõbedat ning lugematul hulgal muid tiitleid. «Käisime Olaga samas koolis, mängisime Halmstadis HK Drotti eduaastatel koos ning loomulikult ka Rootsi koondises. Ta on treener, keda väga kõrgelt hindan ja austan,» lausus Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson.
Eelmises EM-tsüklis – kus Eesti kogus ühe võidu viie kaotuse kõrvale – jäi Soome punktita, ehkki andis tugeva lahingu nii Šveitsile kui ka Põhja-Makedooniale. 2024. aasta EM-valikturniirile pääsemiseks peab Soome alustama eelringist, kus jaanuaris toimuvateks mängudeks loositi põhjanaabrite vastaseks järjekordselt Gruusia.
Koduseks MM-turniiriks kutsus Lindgren koondisse viis pallurit välisklubidest ja 14 koduliigast. Klubitasandil tuntuim mängija on 23-aastane vasakäär Benjamin Helander, kellest suvel sai Mait Patraili klubikaaslane Rhein-Neckar Löwenis. Noor väravavaht Joonas Klama kuulub samuti Bundesliga-tiimi Bergischer HC koosseisu.
«Soome palkas Lindgreni näol kogenud treeneri, kelle ülesanne on üles ehitada uut meeskonda. Neil on sarnane olukord meie koondisega ja küllap samad sihidki. Meeskond on noorenenud, aga eks iga uue asja ülesehitamine võtab aega,» hindas Eesti koondise väravavahtide treener Janne Ekman.
Helsingis sündinud Ekman on huvitaval kombel esindanud väravavahina viiel korral Rootsi ja 29 puhul – aastatel 2003–2007 – ka Soome koondist. «Käsipall pole Soomes kunagi suur sport olnud ning võistkonnaalade seas jääb see maha ka saalihokist, võrk- või korvpallist, rääkimata võrdlusest jäähoki ja jalgpalliga,» sõnas Ekman.
Selline oli siis ülevaade Soome koondisest, nüüd aga heitkem pilt Suurbritannia ja Gruusia poole.
Kuigi eeldatavalt on Gruusia brittidest oluliselt tugevam pähkel, siis omavaheliste mängude ajaloos on Eesti puhul ka sarnaseid jooni. Mõlema vastasega on meie koondis kohtunud kolmel korral, viimati mõlemal juhul 2015. aastal ning võitu ei tulnud kuus aastat tagasi kummagi üle.
Ainsana neljast võistkonnast on britid olümpial osalenud
Laupäeval Eestile vastu astuv Suurbritannia on MM-valikturniiri nelikus omamoodi parim tiim, sest ainsana on brittide meeskond mänginud olümpiamängudel. Tõsi, seda tehti korraldajamaana 2012. aastal Londonis, kus kaotati kõik viis kohtumist väravate vahega –86. Üks olümplane, Luksemburgi klubis HB Käerjeng mängiv Sebastien Edgar on tänaseni rivis.
Eesti alistas Suurbritannia 2010. aastal Londonis EM-valikmängus 35:26, aasta hiljem Riias oldi paremad 35:19, ent 2015. aastal Kosovos kaotati 26:27. Huvitav, et kõigi aastate taha jääva kolme kohtumise parimad snaiprid on praeguseni rivis – neis kohtumistes viskasid vastavalt Mait Patrail seitse, Martin Johannson ja Karl Roosna viis väravat.
«Hea, et mängugraafikus on Suurbritannia meil kahe eeldatavalt tugevama vastase vahel. Keskendume avamängule Soomega ja ega sellises turniirisüsteemis ei saagi nii-öelda vastaseid üleskautida. Lisaks pole britid kaks aastat ühtki mängu pidanud, seega värsket infot polegi olemas,» tunnistas Eesti koondise abitreener Martin Noodla.
Suurbritannia peatreeneriks on Ricardo Vasconcelos Portugalist ning koondise koosseisust pooled mängivad välisklubides. Kõrgeimat taset esindavad paar Portugalis pallivat meest ning Francisco Pereira kuulub Saksamaa Bundesliga klubi Berlini Füchse hingekirja, ehkki esindab duubelmeeskonda.
Martin Johannson: Gruusial on mängijad tugevates klubides
Gruusiaga on Eesti varem samuti kolmel korral vastamisi läinud ja üldseis on viigis. 2014. aastal alistati grusiinid EM-valiksarjas kodus 28:26, aga kaotati võõrsil 27:29 ning aasta hiljem tehti MM-valikmängus Tel-Avivis 25:25 viik. Viimati ehk siis kuus aastat tagasi olid Eesti koondise täpseimad Jürgen Rooba üheksa ja Karl Toom kaheksa väravaga.
Viimastel aastatel on Gruusia üha lähemale Euroopa keskmikele nihkunud. Kaks suve tagasi võidutseti kodusel IHF Emerging Nations Championship nimelisel turniiril, kus alistati finaalis Kuuba 31:21. Praeguses koondises mängib koguni 11 meest välismaal – Rumeenias, Saksamaal, Türgis, Portugalis ja Prantsusmaal.
/nginx/o/2021/11/03/14180747t1hce75.jpg)
«Minu jaoks on Gruusia tiimis palju tuttavaid nägusid, alustades peatreenerist. Rumeenlane Sandu Florin Jacob nimelt juhendas mind hooajal 2019/2020 Bukaresti Steauas. Ta on hea motivaator ning oskab meeskonnas luua väga ühtse ja võitlusliku õhkkonna,» sõnas kümme aastat Rumeenia kõrgliigas pallinud Martin Johannson.
«Rumeenias mängib kolm koondislast ja üks liidritest Irakli Tšikovani oli kunagi HC Odorheis mu meeskonnakaaslane. Irakli on väga tark vasaksisemine ja samuti on nutikas mängujuht Irakli Kbilašvili, kes praegu CSU Suceavas. Neil on ka noored joonemängijad tugevates klubides, nagu Chambery ja Lissaboni Sporting, kuhu niisama ei võeta,» teadis Johannson.
«Kokkuvõtvalt peab tõdema, et Gruusial on üsna sarnane kombinatsioon kogenud mängijatest ja noortest tulistest meestest nagu meilgi. Mäng grusiinidega ei tule lihtne ja peame maksimaalselt keskenduma nii nende kui ka teiste alagrupikaaslaste vastu,» lisas Eesti koondise kapten.