Tokyos unustamatu olümpiadebüüdi teinud Janika Lõivu unistus profilepingust täitus

Janika Lõiv. Foto: Madis Veltman

Alles viis aastat tagasi tõsisemalt maastikurattasõiduga alustanud, kuid tänavu juba olümpial käinud Janika Lõiv astub karjääriredelil pika sammu kõrgemale. 

«Olen õnnelik, et minu abikaasa Urmas on olnud minu kõrval ja perekond püsinud väga kannatlik. Mul on maailma parimad sõbrad ja sponsorid, kes tõesti minust hoolivad. Loodan, et pakkusin neile häid emotsioone, ja et see pole meile lõpp, vaid millegi uue ja ägeda algus!» ütles 31-aastane Lõiv pärast 17. kohaga lõppenud Tokyo olümpiadebüüti. 

Tubli rattur andis kohe pärast keerulist võistlust mõista, et «uue ja ägeda» saavutamiseks oleks tarvis teenida profileping. Paar päeva tagasi selgus, et Lõivu soov saab teoks!

«Unistused täituvad! Janika Lõiv saab profilepingu ja siirdub maailma tippklubisse!» seisab Hawaii Expressi Facebooki lehel. 

Lõiv kommenteeris ise olukorda nõnda: «Hei kõik Hawaii fännid ja fännitarid, sõbrad ja konkurendid, noored ja vähem noored, ratturid ja mitteratturid! Mina Janika siin. Jah, seesama tütarlaps, kes viis aastat tagasi olümpiast unistada julges.

Värskelt lõppenud hooaeg oli nii minu kui tõenäoliselt ka kogu Eesti rattaspordi jaoks väga märgiline aasta. Lõpuks sai täidetud suur ja pikalt jahitud unistus – olümpiamängud. Nagu ma mõnes intervjuus olen ka öelnud, siis 5 aastat tagasi uskus sellesse ajuvabasse ideesse ainult minu abikaasa. Sellega läks omajagu aega, et ka mina sellesse uskuma hakkaksin. Küll on aga tore tagantjärgi meenutada, et kui ma esimest korda Hawaii uksest sisse astusin ja arglikult oma ideed tutvustasin, oli ka neil kindel usk ja toetus minu olümpiateemasse.

Aga, aeg on edasi minna! Uued unistused ootavad. Viimastel aastatel on mulle profitiimi võimalust korduvalt pakutud, aga enne Tokyo olümpiamänge ei soovinud ma liigseid riske võtta. Nüüd tundsin, et selleks on õige aeg. Tahan selle sammu teha, et veenduda, kas ma saan seal maailmas hakkama ja kas läbi selle saab minust ka kiirem rattur.

Uuest klubist aga saan ma rääkida lähemalt alates 9. novembrist.

Igal juhul olen siiralt tänulik ja õnnelik, et te kõik minuga sellele hullumeelsele teekonnale kaasa tulite ja me koos selle unistuse täidetud saime. Tänu teile oli mul kasutada parim ratas ja varustus, mida olen tahta osanud. Hawaii aeg jääb alati minu karjääris väga tähtsale kohale.

Ja muideks see ei ole siin mingi «good bye», ma tulen ikka ja alati teie juurde Eestisse tagasi, teeme koos nalja ja käime rattaga sõitmas

Teie Janika.»