EOK spordifilmide programmi tõmbab käima Arsene Wengeri dokumentaalfilm

Copy
PÖFFI spordifilmide programmi avab «Arsène Wenger: Võitmatu».
PÖFFI spordifilmide programmi avab «Arsène Wenger: Võitmatu». Foto: PÖFF

Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programm jõuab kuue sel aastal valminud sporditeemalise linateosega ekraanidele 12. novembril Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF). Spordifilmide programmi avab legendaarse jalgpallitreeneri Arsene Wengeri värske dokumentaalfilm.

EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul on tänavu EOK spordifilmide programmi valitud linateosed eheda emotsiooniga. «Spordifilmid avavad meile läbi sportlase või tema lähedaste silmade nende võitude ja kaotuste olemuse. Just tänu neile näeme, milliseid pingutusi ja ohverdusi nõuab tee saavutusteni või milliseid tagasilööke tuleb oma sporditeel läbida,» ütles Sõõrumaa.

Pimedate Ööde filmifestivali tegevjuht Mikk Granström lisas, et EOK spordifilmide programm on ka maailmas hea mainega. «Meie spordifilmide programm on muutunud viimastel aastatel sedavõrd oluliseks, et filmitegijad võtavad meiega ise ühendust, et antud programmi oma filmi saada. See on tõestus sellest, et antud programm on tugevalt kanda kinnitanud PÖFFi programmide ja publiku seas,» sõnas Granström.

EOK spordifilmide programmi kuuluvad:

Arsène Wenger: Võitmatu («Arsène Wenger: Invincible», Ühendkuningriik 2021, režissöörid Gabriel Clarke, Christian Jeanpierre)

Legendaarne Arsenali peatreener Arsène Wenger, kes tüüris meeskonda kokku 22 pikka aastat, võites 707 mängu, 3 korda Inglismaa liiga tiitli, 7 korda FA Cupi ning 7 korda Community Shieldi võistlussarja. Selles jalgpalligurmaanidele tehtud dokumentaalfilmis avab Arsène Wenger end vaatajatele ning räägib, mis on jalgpallis oluline ja kuidas jõuda eduni. Ning mõistagi selgitab oma jalgpallifilosoofia telgitaguseid.

Kollanokk («Rookie», Belgia 2021, režissöör Lieven Van Baelen)

Spordis ei ole otseteed eduni; see tee on tihti käänuline ja paljud, kes selle ette võtavad, ei pruugigi edu saavutada. Ebaõnnestumised ja uuesti jaluletõusmine on spordis tavalised, ellu jäävad ainult need, kel on piisavalt sihikindlust. Motospordis tuleb rinda pista kiirusega ja trotsida sõna otseses mõttes surma ennast: pidevalt piiri peal sõitmine võib tuua kaasa kurvad tagajärjed. Nii juhtub ka filmi peategelase Nickyga (Matteo Simoni), kes satub raskesse mootorrattaavariisse. Sellest saab aluse valuline võitlus sporti tagasituleku nimel.

Kõige kiuste kangelaseks («No Hero At All», Poola 2021, režissöör Michał Kawecki)

Michal on mitmekordne Poola meister kiirlaskumises. Ta on ka füüsilise puudega, aga sellest hoolimata on temas tugev sportlase hing. Vahepeal visati ta pahanduste tõttu Poola rahvuskoondisest välja, kuid talle antakse teine võimalus. Tema ainukeseks ja ülimaks eesmärgiks on jõudmine olümpiamängudele. Kas see õnnestub?

Lõhki rebitud («Torn», USA 2021, režissöör Max Lowe)

Inimesel võivad olla omad plaanid, aga saatusel on vahel varuks hoopis teised keerdkäigud. Nii juhtus 1999. aasta 5. oktoobril legendaarse mägironija Alex Lowe’iga, kes Tiibeti mägedes traagiliselt hukkus. Alexi parim sõber Conrad Anker pääses aga imekombel eluga. Pärast traagilist õnnetust tuli Conradil ja Alexi lesel ning poegadel hakata oma elusid uuesti üles ehitama, aga see, mis kord on lagunenud, ei pruugi enam kunagi endisel kujul taastuda. „Lõhki rebitud“ on intiimne dokumentaalfilm, mis näitab vaatajale nii mägironimise kui katsumusterohke spordiala nüansse kui ka perekondi ja nende saatusi, kes seda võlu ja valu peavad läbi elama.

Pilve piiril («The Sanctity of Space», USA 2021, režissöör Renan Ozturk, Freddie Wilkinson)

Kolm mägironijat on võtnud ette karmi katsumuse jõuda maailma ühe ohtlikuma mäe tippu. Suurepärase operaatoritöö ja emotsionaalse jutustamisviisiga dokumentaalfilmi võib julgelt võrrelda mägironimise filmide klassikutega, nagu «Free Solo» ja «Meru», kus lisaks üleloomulikule füüsilisele katsumusele näeme ka ronijate inimlikku poolt. Mis on ikkagi see, mis sunnib inimesi võtma ette ebaloomulikke katsumusi? Kas põhjus on selles, et elust on midagi puudu, või hoopis vastupidi, midagi on üle?

Rulatajad («Boarders», Ühendkuningriik 2021, Sean Fee, Annika Ranin)

Rulatamine on kunstivorm, kus eneseväljendusel ja kogukonnal on paljude jaoks suur roll. Aastakümnetega on sellest välja kasvanud spordiala, mis on jõudnud isegi olümpiamängude kavva. Rulasõit ei ole digiajastul jäänud tagaplaanile, vastupidi, selle populaarsus on maailmas kasvanud. Dokumentaalfilm «Rulatajad» jälgib Inglismaa rulameeskonna teekonda olümpiamängudele.

EOK spordifilmide programmist PÖFFil on võimalik osa saada alates 12. novembrist kuni festivali lõpuni. Tutvu Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmiga siin.

Märksõnad

Tagasi üles