/nginx/o/2021/11/10/14192902t1hf456.jpg)
1969. aasta Eesti parimaks naissportlaseks valiti samal aastal individuaalse MM-pronksi võitnud Svetlana Tširkova, sihikindel vehklejanna, kellel olnud oma meelisala edendamisel Eestis täita oluline roll. On ta ju arvukate edukate epeemõõga käsitlejate kõrval meie ainus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid võitnud floretivehkleja, kuid mis veelgi tähtsam – lisaks on ta ajalukku läinud esimese olümpiavõiduni jõudnud Eesti naissportlasena.
Eesti spordi- ja olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. See lugu on järjekorras 33.
Nooruses aktiivselt kõikvõimalikku koolisporti harrastanud Tšuvaššia juurtega Svetlana Tširkova (kannab pärast abiellumist nime Lozovaja) alustas musketäride kunstiga tegelemist 1961. aastal Tallinnas. Kuivõrd kätte olid jõudmas ajad, mil Eesti vehklemist raputas suurem tõusulaine, kujuneski saatuse tahtel just Tširkovast selle põneva ajajärgu üks eredamaid asjaosalisi. Mõõk sobis talle nagu valatult!
/nginx/o/2021/11/10/14192904t1hf344.jpg)
OM-kuld (naiskonnavõistlus, Mexico 1968)
OM-kuld (naiskonnavõistlus, München 1972)
Kahekordne maailmameister naiskonnavõistluses (1970, 1971)
Naiskondlik MM-hõbe (1969)
Individuaalne MM-pronks (1969)
Eesti aasta sportlane (1969)
Alates 1965. aastast kuulus Tširkova Eesti esindusvõistkonna ridadesse ning küündis peagi medalivõitudeni üleliidulistel võistlustel, tema tõeline läbilöök saabus aga aastal 1967, kui ta pälvis esimese koduse meistritiitli. Sealtpeale koputas jõudsalt arenenud tallinlanna hoogsalt NSV Liidu koondise uksele, kerkides Mexico mängudeks valmistuvate olümpiakandidaatide sekka.
Eriti tugevana näitas Tširkova end seejuures võistkonnavõistluses, kus pääsesid hästi maksvusele tema enesekindlus ja hea võistlusnärv. Just sel alal nimetatigi ta 1968. aastal lõpuks Mexico olümpiale sõitnud koondise liikmeks ning see osutus õnnestunud valikuks, kuna tagasi kodumaale saabus toona oma esimesel (!) rahvusvahelisel võistlusreisil käinud talendikas vehklejanna juba olümpiavõitjana. Aga nagu ütlevad klassikud – see pole veel kõik! Sest küllap väärib moodsas maailmas, kus turvaliste näokatete kasutamine on jõuliselt muutunud igapäevaelu harjumuspäraseks osaks, nimetamist seegi põnev tõsiasi, et lisaks meie esimese õrnema soo esindajana saavutatud olümpiakullale sai Tširkovast Mexicos ühtlasi üldse esimene maski või kaitsevisiiri kandes olümpiavõitjaks tulnud Eesti sportlane...
/nginx/o/2021/11/10/14192906t1hc0fc.jpg)
Oma olümpiavõitu suutis Tširkova kaitsta 1972. aastal Münchenis, kuuludes siis taas võistkondlikul floretiturniiril triumfeerinud NSV Liidu naiskonda, kes esines neil mängudel muide täpselt samas koosseisus, kui oli starditud Mexicos. Enamgi veel, lõpuks jäi huvitaval kombel eelmiste mängudega võrreldes samaks ka kogu võistluste medalikolmik!
Naiskondlik florett Mexico OMil (23. –24. oktoober 1968)
1. NSV Liit
2. Ungari
3. Rumeenia
NSV Liidu naiskonda kuulusid Jelena Novikova, Tatjana Samussenko, Galina Gorohhova, Aleksandra Zabelina ja Svetlana Tširkova
Naiskondlik florett Müncheni OMil (7. –8. september 1972)
1. NSV Liit
2. Ungari
3. Rumeenia
NSV Liidu naiskonda kuulusid Jelena Novikova, Tatjana Samussenko, Galina Gorohhova, Aleksandra Zabelina ja Svetlana Tširkova
/nginx/o/2021/11/10/14192907t1h90be.jpg)
Tõsi, meie sportlasel ei õnnestunud finaalkohtumises rajale pääseda ja nii tal paraku teist olümpiakulda ette näidata ei ole – nimelt jagati Rahvusvahelise Olümpiakomitee tolleaegsete reeglite kohaselt medaleid vaid finaalis vehelnud sportlastele, mistõttu piirdus Tširkova tunnustus sedapuhku üksnes olümpiavõitja tiitli ja diplomiga.
Gunnar Press «Eesti vehklemise raamat« (Tallinn 2018)
Tiit Lääne (koostaja) «Svetlana Tširkova» (Tallinn 2006)
/nginx/o/2021/11/10/14192911t1h423f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)